Piimataluvus hakkas Euroopas levima pronksiajal
Jaan-Juhan OidermaaUurimus ilmus ajakirjas Nature.
Saja pronksiajal Euroopas ja Aasias elanud inimese pärilikkusaine järjestamine viitab, et laktoosi lagundamise võimalikuks teinud geenialleelid hakkasid eurooplaste seas laiemalt levima 3-5 tuhande aasta eest. Geeniandmed vihjavad, et indoeuroopa keeled jõudsid Lääne-Euroopasse ja Aasia keskossa tänapäeva Venemaa edelaosas laiunud jamna kultuuri vahendusel
Kopenhaageni ülikooli evolutsioonibioloog Eske Willerslev leidis rahvusvaheliste partneritega 5000-3000 aasta elanud 101 inimese säilmetest eraldatud DNA järjestamise põhjal, et perioodi iseloomustas ulatuslik rahvaste liikumine.
Tulemused viitavad, et valdav enamik tänapäeval nähtavast geneetiline mitmekesisusest kujunes välja pronksiajal. Euroopa päritolu inimesed tungisid massiliselt Kesk-Aasiasse, moodustades seal sintashta kultuuri, mil tänapäeva Ukraina ja Venemaa edelaosas laiunud jamna kultuur laienes Euroopa põhja- ja keskossa.
Genoomide analüüsimisel paistis eriliselt silma laktoosi lagundamise võimalikuks muutnud geenialleeli levik. Enamik maailma elanikkonnast ei suuda laktoositalumatuse tõttu tänapäevani ilma kõhuprobleemideta piima juua. Willerslev nendib kolleegidega, et sama võis öelda ka pronksiaja eurooplaste kohta. Laktoosi lagundamise võime andnud geenialleeli võis sagedamini näha hoopis Ida-Euroopa lauskmaa steppides elanud inimeste genoomis.
Lisaks leidis töörühm jamna kultuuri esindajatele iseloomulikke geenialleele 2900-2500 e.m.a Venemaa keskosas Altai mägede lähistel elanud inimeste pärilikkusaines. Willerslevi hinnangul annab see mõista, et need olid jamna kultuuriga kontaktis, mis võiks aidata selgitada indoeuroopa keelte laia levikut.
