Jogurt
Jogurt on tervistav ning mitmekülgne hapupiimatoode. Jogurt täidab kõhtu, kustutab janu, hoolitseb seedimise eest ning aitab ka nahahoolduses nii sees- kui välispidiselt.Hapendatud piimatooteid teati Vahemeremaades juba antiikajal. Aastasadade vältel on jogurtit kasutatud mitmel eesmärgil. Aegamööda õpiti valmistama erineva maitse ja konsistentsiga hapendatud piima, mille lahutamatuteks koostiosadeks on mikroorganismid, peamiselt piimhappebakterid. Ajaloolise tõe huvides tuleb lisada, et arvatavasti olid need türklased, kes avastasid jogurti valmistamise saladuse. Ka nüüdisajal levinud nimetus jogurt tuleneb türgi keelest.
Esimesena kirjutas jogurtist Plinius Vanem oma entsüklopeedilises teoses "Looduslugu" 1. saj m.a.: "Sküüdid suudavad piima paksendada, hapendades seda ja muutes selle maitsvaks joogiks". Joomiseks lahjendati seda veega, aga söögiks nõrutati, saades midagi kohupiima taolist.
Jogurti sünniga on seotud ka lambaid kasvatavad Kagu- Aasias elanud traakialased, kes märkasid, et hapendatud piim säilib paremini, kui värske. Nad hakkasid osa hapendatud piimast ( nö juuretist) segama värske piimaga, saades samuti algse jogurti.
Kolmanda versiooni järgi peetakse jogurti autoriteks muistseid bulgaarlasi, kes valmistasid hapendatud jooki hobusepiimast. Hiljem, kui Balkani poolsaarel loodi Bulgaaria riik, hakati kasvatama lambaid ning jogurtit valmistama lambapiimast.
Põhjuseks, miks jogurt sai alguse just nendest piirkondadest, on kliima.Sobiv temperatuur tagas selle, et piimhappebakter ei degenereerinud ega surnud, vaid hapnes õigetel tingimustel sobiva tooteni.
Euroopaasse jõudis jogurt tänu Louis XI (3 juuli 1423 – 30 August 1483) kõhuhädadele. Ravimatule hädale tõi leevendust Kontsantinopoli arst, kes pakkus kuningale balkani jogurtit. Tänulik kuningas levitas infot toote kohta, mis päästis tema elu.
Bulgaaria jogurti mikrofloorat uuris esimesena Genfi ülikoolis bulgaaria teadlane Stamen Grigorov. Ta avastas 1905. aastal, et teatud piimhappabakteri tüvi on põhjuseks, et saab tekkida naturaalne jogurt. 1907 aastal nimetati see pulgakujuline bakter avastaja auks Lactobacillus bulgaricus ja Streptococcus thermophilus.
Jogurtiga on ravitud kõhuhädasid ja unetust ning jogurti ühel arvataval sünnimaal Bulgaarias arvatakse, et regulaarne jogurti tarbimine on seotud pikaealisusega. Sõna „jogurt" on tuletatud sõnast yoghurmak, mis tähistab türgi keeles paksenemist. Paljudes riikides on jogurt kohupiima tänapäevane versioon. Populaarseks muutus jogurt alles pärast seda, kui sellele hakati lisama puuvilju ja mahla, et kaotada kibedat maitset.
%20(426x639).jpg)
Et saada head jogurtit on vaja
kvaliteetset piima või rõõska koort ja mikroobe e. piimhappebaktereid.
Järelkuumutamata jogurtis on palju kasulikke baktereid (üle miljoni 1
grammis tootes).
Jogurt on fermenteeritud piimatoode, mis saadakse piimale piimahappebakterite lisamisel. Jogurti valmistamisel lisatakse piimale kääritamiseks juuretist, mis muudab osa laktoosist piimhappeks. Juuretiseks on kahte liiki baktereid: Lactobacillus bulgaricus ja Streptococcus thermophilus. Jogurti juuretisel on mitmeid ülesandeid: need lõhustavad piimasuhkrut ja toodavad sellest orgaanilisi happeid (piimhapet peamiselt), kalgendavad piimavalke, eritavad tootesse jogurtile omaseid lõhna- ja maitseaineid, tagavad tootele vajaliku tiheduse ning sünteesivad mitmeid vitamiine. Juuretise bakterid on suutelised lõhustama ka piimavalke ja- rasvu, muutes need piima toitained inimkehale veelgi paremini omastatavaks.
Lisaväärtuse andmiseks rikastatakse jogurteid probiootiliste bakteritega- laktobatsillide ja bifidobakteritega. Farmi jogurtitele on lisatud juurde Lactobacillus casei, Lactobacillus acidophilus, Streptococcus Thermophilus, Bifidobacterium Bifidum. Probiootiliste piimahappebakterite kasulikkus avaldub jogurti tarbimisel mitmel viisil: tootesse lisatud bakterid takistavad nii otseselt kui kaudselt haigustekitajate kinnitumist ja paljunemist meie soolestikus; jogurtiga sissesöödud bakterid soodustavad soolestikus seede- ja imendumisprotsesse; toodavad mitmeid vitamiine ja bioaktiivseid peptiide ning antioksüdante; vähendavad erinevate toitainete (piimavalk ja piimasuhkur) talumatusest tingitud vaevusi ning reguleerivad kõhulahtisust ja- kinnisust; rikastavad ja mitmekesistavad mikroobikooslust, mis on eriti oluline seedehäirete korral ning pärast vajalike bakterite kogukonda laastavat antibiootikumiravi.
Piimavalk on organismile väga vajalik kuna on täisväärtuslik toiduvalk. Piimavalgus sisalduvad kõik inimkehale vajalikud asendamatud aminohapped. Piimahappebakterite tegevusena on jogurtis piimavalgud rohkem või vähem kalgendunud, mistõttu seedub jogurt võrreldes piimaga oluliselt kiiremini.
Jogurti rasvasisaldus sõltub otseselt toorme rasvasusest. Rasvasuse alusel jaotuvad jogurtid kolme rühma: kõigepealt on rasvavaesed tooted, mille rasvasisaldus jääb vahemikku 0,1- 0,5%; teise rühma moodustavad piimajogurtid, rasvasusega 1,5- 3%; kolmanda rühma moodustavad dessertjogurtid, milles on rasva 5- 10%. Oma rasvasusega ületavad veel dessertjogurteid teatud koorejogurtid.
Jogurti toidurasvad on olulised eelkõige energia seisukohalt. Lisaks annavad nad tootele tajutava pehmuse ja maheduse ning erilise maitse.
Vitamiinid ja mineraalid
Jogurti järjepidevalt tarbimisel rahuldab jogurt meie vitamiinivajadust üsna arvestaval määral.
Jogurtis leiduvatest vitamiinidest on olulisim vitamiin A - immuunsussüsteemi tagamisel , rasvasemates ka vitamiin D ning B- rühma vitamiinid (B2, B5, B10 ja B12), mis on oluline ainevahetusprotsessides ja hea nahale, küüntele, juustele ja nägemisele.
Mineraalainetest leidub jogurtis suurel määral kaltsiumi, kaaliumi, magneesiumi ja fosforit, mis on tuntud kui luustiku ja hammaste tugevdajatena.
Allikas: Tiina Saron, Piimaliit
Ilunippe jogurtiga loe siit
Jogurt on fermenteeritud piimatoode, mis saadakse piimale piimahappebakterite lisamisel. Jogurti valmistamisel lisatakse piimale kääritamiseks juuretist, mis muudab osa laktoosist piimhappeks. Juuretiseks on kahte liiki baktereid: Lactobacillus bulgaricus ja Streptococcus thermophilus. Jogurti juuretisel on mitmeid ülesandeid: need lõhustavad piimasuhkrut ja toodavad sellest orgaanilisi happeid (piimhapet peamiselt), kalgendavad piimavalke, eritavad tootesse jogurtile omaseid lõhna- ja maitseaineid, tagavad tootele vajaliku tiheduse ning sünteesivad mitmeid vitamiine. Juuretise bakterid on suutelised lõhustama ka piimavalke ja- rasvu, muutes need piima toitained inimkehale veelgi paremini omastatavaks.
Lisaväärtuse andmiseks rikastatakse jogurteid probiootiliste bakteritega- laktobatsillide ja bifidobakteritega. Farmi jogurtitele on lisatud juurde Lactobacillus casei, Lactobacillus acidophilus, Streptococcus Thermophilus, Bifidobacterium Bifidum. Probiootiliste piimahappebakterite kasulikkus avaldub jogurti tarbimisel mitmel viisil: tootesse lisatud bakterid takistavad nii otseselt kui kaudselt haigustekitajate kinnitumist ja paljunemist meie soolestikus; jogurtiga sissesöödud bakterid soodustavad soolestikus seede- ja imendumisprotsesse; toodavad mitmeid vitamiine ja bioaktiivseid peptiide ning antioksüdante; vähendavad erinevate toitainete (piimavalk ja piimasuhkur) talumatusest tingitud vaevusi ning reguleerivad kõhulahtisust ja- kinnisust; rikastavad ja mitmekesistavad mikroobikooslust, mis on eriti oluline seedehäirete korral ning pärast vajalike bakterite kogukonda laastavat antibiootikumiravi.
Kreeka ja türgi jogurtid
Kui tavapäraselt tehakse jogurt valmis spetsiaalses jogurtitankis ning seejärel villitakse topsidesse, siis termostaatjogurti tegemisel toimub toote hapendamine topsides. Selline tehnoloogia ei „lõhu“ jogurti struktuuri ning võimaldab säilitada toote konsistentsi- jogurt jääb väga tihe, paks ja kreemjas.
Tooteid võib nimetada ka puhta etiketi, ehk „clean label“ toodeteks. Uute jogurtite valmistamisel pole kasutatud paksendajaid ega stabilisaatoreid. Kreemja ning koorese struktuuri annab tehnoloogia. Maitse on rikkalik, värske ja väga puhas hapu.
Lahjem, Türgi jogurt, mille rasvasisaldus on 2,5% on valmistatud Eesti piimast ning rammusam kreeka jogurt (rasvasus 10%) Eesti koorest. Kuna tegu on NATURAALSE TOOTEGA., siis on jogurti pinnale tekkiv vadak ja/või mullikesed täiesti loomulik.
Kasutamisvihjeid:
- Lisa marju, mett, pähkleid või müslit ning söö hommikusöögiks
- Külmad kastmed- tzatziki kaste, dipikaste
- Salatis nö tavalise hapukoorekastme asemel. Kreeka ja türgi jogurtites
on vähem rasva kui hapukoores ning maitse on mahedam. Lisa maitserohelist,
kurki-tomatit jne ning serveeri liha, kala ja kanaga
- Ahjukartulite täidiseks
- Hommikuseks kokteiliks koos marjade või mahlaga. Smoothie ja
lassi valmistamiseks
- Liha-kala-kana marinaadi valmistamiseks
- Indiapärastesse roogadesse
- Pastakastmeks
- Magustoidud: parfeed, koogid, kreemid, tarretised, jäätis
- Vahukoore nn tugevdamiseks
Süsivesikud, valgud, rasvad
Põhiliseks süsivesikuks on piimasuhkur e. laktoos. Võrreldes piimaga sisaldab jogurt vähem piimasuhkrut ning seetõttu sobib jogurt eriti hästi neile inimestele, kelle seedekulgla piimasuhkrut üldse ei talu. Kõige vähem süsivesikuid on maitsestamata jogurtis.Piimavalk on organismile väga vajalik kuna on täisväärtuslik toiduvalk. Piimavalgus sisalduvad kõik inimkehale vajalikud asendamatud aminohapped. Piimahappebakterite tegevusena on jogurtis piimavalgud rohkem või vähem kalgendunud, mistõttu seedub jogurt võrreldes piimaga oluliselt kiiremini.
Jogurti rasvasisaldus sõltub otseselt toorme rasvasusest. Rasvasuse alusel jaotuvad jogurtid kolme rühma: kõigepealt on rasvavaesed tooted, mille rasvasisaldus jääb vahemikku 0,1- 0,5%; teise rühma moodustavad piimajogurtid, rasvasusega 1,5- 3%; kolmanda rühma moodustavad dessertjogurtid, milles on rasva 5- 10%. Oma rasvasusega ületavad veel dessertjogurteid teatud koorejogurtid.
Jogurti toidurasvad on olulised eelkõige energia seisukohalt. Lisaks annavad nad tootele tajutava pehmuse ja maheduse ning erilise maitse.
Vitamiinid ja mineraalid
Jogurti järjepidevalt tarbimisel rahuldab jogurt meie vitamiinivajadust üsna arvestaval määral.
Jogurtis leiduvatest vitamiinidest on olulisim vitamiin A - immuunsussüsteemi tagamisel , rasvasemates ka vitamiin D ning B- rühma vitamiinid (B2, B5, B10 ja B12), mis on oluline ainevahetusprotsessides ja hea nahale, küüntele, juustele ja nägemisele.
Mineraalainetest leidub jogurtis suurel määral kaltsiumi, kaaliumi, magneesiumi ja fosforit, mis on tuntud kui luustiku ja hammaste tugevdajatena.
Allikas: Tiina Saron, Piimaliit
Ilunippe jogurtiga loe siit
