Jogurt
Jogurt on tervistav ning mitmekülgne hapupiimatoode. Jogurt täidab
kõhtu, kustutab janu, hoolitseb seedimise eest ning aitab ka
nahahoolduses nii sees- kui välispidiselt.
Hapendatud
piimatooteid teati Vahemeremaades juba antiikajal. Aastasadade vältel on
jogurtit kasutatud mitmel eesmärgil. Aegamööda õpiti valmistama erineva maitse ja konsistentsiga hapendatud
piima, mille lahutamatuteks koostiosadeks on mikroorganismid, peamiselt
piimhappebakterid. Ajaloolise tõe huvides tuleb lisada, et arvatavasti
olid need türklased, kes avastasid jogurti valmistamise saladuse. Ka
nüüdisajal levinud nimetus jogurt tuleneb türgi keelest.
Esimesena kirjutas jogurtist Plinius Vanem oma entsüklopeedilises teoses "Looduslugu" 1. saj m.a.: "Sküüdid suudavad piima paksendada, hapendades seda ja muutes selle maitsvaks joogiks". Joomiseks lahjendati seda veega, aga söögiks nõrutati, saades midagi kohupiima taolist.
Jogurti sünniga on seotud ka lambaid kasvatavad Kagu- Aasias elanud traakialased, kes märkasid, et hapendatud piim säilib paremini, kui värske. Nad hakkasid osa hapendatud piimast ( nö juuretist) segama värske piimaga, saades samuti algse jogurti.
Kolmanda versiooni järgi peetakse jogurti autoriteks muistseid bulgaarlasi, kes valmistasid hapendatud jooki hobusepiimast. Hiljem, kui Balkani poolsaarel loodi Bulgaaria riik, hakati kasvatama lambaid ning jogurtit valmistama lambapiimast.
Põhjuseks, miks jogurt sai alguse just nendest piirkondadest, on kliima.Sobiv temperatuur tagas selle, et piimhappebakter ei degenereerinud ega surnud, vaid hapnes õigetel tingimustel sobiva tooteni.
Euroopaasse jõudis jogurt tänu Louis XI (3 juuli 1423 – 30 August 1483) kõhuhädadele. Ravimatule hädale tõi leevendust Kontsantinopoli arst, kes pakkus kuningale balkani jogurtit. Tänulik kuningas levitas infot toote kohta, mis päästis tema elu.
Bulgaaria jogurti mikrofloorat uuris esimesena Genfi ülikoolis bulgaaria teadlane Stamen Grigorov. Ta avastas 1905. aastal, et teatud piimhappabakteri tüvi on põhjuseks, et saab tekkida naturaalne jogurt. 1907 aastal nimetati see pulgakujuline bakter avastaja auks Lactobacillus bulgaricus ja Streptococcus thermophilus.
Jogurtiga on ravitud kõhuhädasid
ja unetust ning jogurti ühel arvataval sünnimaal Bulgaarias arvatakse, et regulaarne
jogurti tarbimine on seotud pikaealisusega. Sõna „jogurt" on tuletatud
sõnast yoghurmak, mis tähistab türgi keeles paksenemist. Paljudes
riikides on jogurt kohupiima tänapäevane versioon. Populaarseks muutus
jogurt alles pärast seda, kui sellele hakati lisama puuvilju ja mahla,
et kaotada kibedat maitset.
Et saada head jogurtit on vaja
kvaliteetset piima või rõõska koort ja mikroobe e. piimhappebaktereid.
Järelkuumutamata jogurtis on palju kasulikke baktereid (üle miljoni 1
grammis tootes).
Jogurt on fermenteeritud piimatoode, mis saadakse
piimale piimahappebakterite lisamisel. Jogurti valmistamisel lisatakse
piimale kääritamiseks juuretist, mis muudab osa laktoosist piimhappeks.
Juuretiseks on kahte liiki baktereid: Lactobacillus bulgaricus ja
Streptococcus thermophilus. Jogurti juuretisel on mitmeid ülesandeid:
need lõhustavad piimasuhkrut ja toodavad sellest orgaanilisi happeid
(piimhapet peamiselt), kalgendavad piimavalke, eritavad tootesse
jogurtile omaseid lõhna- ja maitseaineid, tagavad tootele vajaliku
tiheduse ning sünteesivad mitmeid vitamiine. Juuretise bakterid on
suutelised lõhustama ka piimavalke ja- rasvu, muutes need piima
toitained inimkehale veelgi paremini omastatavaks.
Lisaväärtuse
andmiseks rikastatakse jogurteid probiootiliste bakteritega-
laktobatsillide ja bifidobakteritega. Farmi jogurtitele on lisatud
juurde Lactobacillus casei, Lactobacillus acidophilus, Streptococcus
Thermophilus, Bifidobacterium Bifidum. Probiootiliste
piimahappebakterite kasulikkus avaldub jogurti tarbimisel mitmel viisil:
tootesse lisatud bakterid takistavad nii otseselt kui kaudselt
haigustekitajate kinnitumist ja paljunemist meie soolestikus; jogurtiga
sissesöödud bakterid soodustavad soolestikus seede- ja
imendumisprotsesse; toodavad mitmeid vitamiine ja bioaktiivseid
peptiide ning antioksüdante; vähendavad erinevate toitainete (piimavalk
ja piimasuhkur) talumatusest tingitud vaevusi ning reguleerivad
kõhulahtisust ja- kinnisust; rikastavad ja mitmekesistavad
mikroobikooslust, mis on eriti oluline seedehäirete korral ning pärast
vajalike bakterite kogukonda laastavat antibiootikumiravi.
Kreeka ja türgi jogurtid
Kui
tavapäraselt tehakse jogurt valmis spetsiaalses jogurtitankis ning seejärel
villitakse topsidesse, siis termostaatjogurti tegemisel toimub toote
hapendamine topsides. Selline tehnoloogia ei „lõhu“ jogurti struktuuri ning
võimaldab säilitada toote konsistentsi- jogurt jääb väga tihe, paks ja
kreemjas.
Tooteid võib nimetada ka puhta
etiketi, ehk „clean label“ toodeteks. Uute jogurtite valmistamisel pole
kasutatud paksendajaid ega stabilisaatoreid. Kreemja ning koorese struktuuri
annab tehnoloogia. Maitse on rikkalik, värske ja väga puhas hapu.
Lahjem, Türgi jogurt, mille rasvasisaldus on 2,5% on
valmistatud Eesti piimast ning rammusam kreeka jogurt (rasvasus 10%) Eesti
koorest. Kuna tegu on NATURAALSE TOOTEGA., siis on jogurti pinnale tekkiv vadak ja/või mullikesed täiesti loomulik.
Kasutamisvihjeid:
- Lisa marju, mett, pähkleid või müslit ning söö hommikusöögiks
- Külmad kastmed- tzatziki kaste, dipikaste
- Salatis nö tavalise hapukoorekastme asemel. Kreeka ja türgi jogurtites
on vähem rasva kui hapukoores ning maitse on mahedam. Lisa maitserohelist,
kurki-tomatit jne ning serveeri liha, kala ja kanaga
- Ahjukartulite täidiseks
- Hommikuseks kokteiliks koos marjade või mahlaga. Smoothie ja
lassi valmistamiseks
- Liha-kala-kana marinaadi valmistamiseks
- Indiapärastesse roogadesse
- Pastakastmeks
- Magustoidud: parfeed, koogid, kreemid, tarretised, jäätis
- Vahukoore nn tugevdamiseks
Süsivesikud,
valgud, rasvad
Põhiliseks süsivesikuks on piimasuhkur e.
laktoos. Võrreldes piimaga sisaldab jogurt vähem piimasuhkrut ning
seetõttu sobib jogurt eriti hästi neile inimestele, kelle seedekulgla
piimasuhkrut üldse ei talu. Kõige vähem süsivesikuid on maitsestamata
jogurtis.
Piimavalk on organismile väga vajalik kuna on
täisväärtuslik toiduvalk. Piimavalgus sisalduvad kõik inimkehale
vajalikud asendamatud aminohapped. Piimahappebakterite tegevusena on
jogurtis piimavalgud rohkem või vähem kalgendunud, mistõttu seedub
jogurt võrreldes piimaga oluliselt kiiremini.
Jogurti
rasvasisaldus sõltub otseselt toorme rasvasusest. Rasvasuse alusel
jaotuvad jogurtid kolme rühma: kõigepealt on rasvavaesed tooted, mille
rasvasisaldus jääb vahemikku 0,1- 0,5%; teise rühma moodustavad
piimajogurtid, rasvasusega 1,5- 3%; kolmanda rühma moodustavad
dessertjogurtid, milles on rasva 5- 10%. Oma rasvasusega ületavad veel
dessertjogurteid teatud koorejogurtid.
Jogurti toidurasvad on
olulised eelkõige energia seisukohalt. Lisaks annavad nad tootele
tajutava pehmuse ja maheduse ning erilise maitse.
Vitamiinid
ja mineraalid
Jogurti järjepidevalt tarbimisel rahuldab
jogurt meie vitamiinivajadust üsna arvestaval määral.
Jogurtis
leiduvatest vitamiinidest on olulisim vitamiin A - immuunsussüsteemi
tagamisel , rasvasemates ka vitamiin D ning B- rühma vitamiinid (B2,
B5, B10 ja B12), mis on oluline ainevahetusprotsessides ja hea nahale,
küüntele, juustele ja nägemisele.
Mineraalainetest leidub
jogurtis suurel määral kaltsiumi, kaaliumi, magneesiumi ja fosforit, mis
on tuntud kui luustiku ja hammaste tugevdajatena.
Allikas: Tiina Saron,
PiimaliitIlunippe jogurtiga loe
siit