Piimatoodete koostisest- Ca, rasvad, vitamiinid

D vitamiinist

Karin Laas MD, PhD Ida-Таllinnа Keskhaigla reumatoloog

D-vitamiini allikad inimesele on päikesevalgus ja väiksemal määral D-vitamiini sisaldav toit. Eesti laius­kraadil on D-vitamiini saamine päi­kesekiirguse toimel küllaltki piiratud, sest päikese intensiivsus D-vitamiini saamiseks on piisav ainult maist septembrini.

Loe edasi

Hüdrogeenitud ja hüdrogeenimata rasvad

Allikas: Eesti Toiduainetööstuse Liit

Taimsete ja loomsete rasvade tarbimine on üks neist keerulistest toiduvaldkondadest, mis tarbijat aina sagedamini toitumisteadlaste käest nõu küsima suunab. Üha suurem teadlikkus ja huvi oma tervise pärast paneb inimesi hoolima sellest, kas toidu koostis on ikka tervislik või mitte.


Loe edasi

Miks on rasvad vajalikud?

Toidurasvad sisaldavad erinevaid rasvhappeid: küllastunud, monoküllastumata ja polüküllastumata rasvhappeid. Erinevates toidurasvades on nende sisaldus erinev.

Küllastunud rasvhappeid sisaldub rohkem loomsetes rasvades, näiteks seapekis ja võis. Mono- ja polüküllastumata rasvhapped on aga ülekaalus enamikes taimsetes rasvades, näiteks rapsiõlis.

Kaht asendamatut polüküllastumata rasvhapet, Ω-6 ja Ω-3 rasvhapet, pole inimorganism ise võimeline tootma, neid peab saama toiduga.


Loe edasi

Milliseid e aineid kasutatakse piimatööstuses?

Paksendajaid kasutatakse toote konsistentsi parandamiseks. Piimatoodetes vadaku sidumiseks, tarretajate, paksendajate, stabilisaatorite, rasvaasendajatena.

Üheks paksendajaks on modifitseeritud tärklis. Looduslik tärklis talub halvasti nii termilist kui ka mehhaanilist töötlust, mistõttu toiduainetööstus kasutab lisaainetena keemiliselt või füüsikaliselt töödeldud tärklise eri variante. Tärkliserikas keedus tundub suus tihkem ja samuti kasutatakse toiduainetes stabilisaatoritena.

Loe edasi

Kas poepiimast ei saa kaltsiumit?

Allikas: Targu talita 18. september 2010

 Prantsuse teadlane Yves Delatte ütles oma loengul Tallinnas 5. detsembril 2009, et pastöriseeritud piimast inimorganism kaltsiumi ei omasta. Kuna olen osteoporoosihaige ja mul on soovitatud juua iga päev vähemalt ½ liitrit piima, siis oli see sõnum tõesti ehmatav. Järelikult ma poepiimast vajalikku kaltsiumi ei saa! 

Lisaks on selgunud, et ka kõik piimatooted – kohupiim, juust, jogurtid – valmistatakse pastöriseeritud piimast. Kuidas siis saada organismile vajalikku kaltsiumi?

Piimas on ju ka teisi organismile vajalikke komponente. Milliseid aineid pastöriseeritud piimast üldse omastatakse? Ja kui sealt paljusid (või ka ühte väga olulist) ainet ei omastata, siis milleks seda pastöriseerimist tarvis?

Praegu saab ju piima jahutada, nii et see kuidagi isegi hapuks ei taha minna. Kas ei tuleks mõelda juustu, kohupiima jt piimatoodete valmistamisele pastöriseerimata piimast? L. M.


Loe edasi

Millest piim koosneb?

Lehmapiimas on ligikaudu 13 protsenti kuivaineid. Nende hulka kuuluvad piimalipiidid sealhulgas rasvad, valgud, süsivesikud (peamiselt laktoos), samuti mineraalained, vitamiinid, ensüümid, hormoonid ja pigmendid. Lehmapiima koostis sõltub lehma söödast, looma tõust, vanusest, füsioloogilisest seisundist, aastaajast, lüpsist jt teguritest. Kokku on lehmapiimas tuvastatud üle saja biokeemilise ühendi, millest enamusel on ka arvestatav toiteväärtus. Lehmapiimas on umbes 87 protsenti vett. Kõrge veesisaldus on vajalik piima koostisosade lahustumiseks.

Loe edasi

Kuidas kaltsium imendub?

Kas piimast ikka saab kaltsiumi? Ja kuidas?

Kaltsium on luude ja hammaste koostiselement, reguleerib veresoonte läbilaskvust, närvisüsteemi funktsioneerimist, vere hüübimist, lihaste kokkutõmmet, südame tööd, kolesterooli taset ja rinnapiimateket ning osaleb hormoonide toimemehhanismides, vere osmootse rõhu tagamises ja mitme ensüümi aktiivtsentris. Enamus kaltsiumist (99%) on lahustumatute sooladena (kaltsiumfosfaatidena) luudes ja hammastes. Kaltsiumivajadus sõltub east. Eriti vajatakse kaltsiumit lapseeas. Sellel perioodil toimub kiire luude kasv ja areng. Täiskasvanu keskmine Ca-vajadus on 800 mg ööpäevas, millest organismis imendub ligikaudu 20-30%. Stress ja intensiivne füüsiline koormus suurendavad kaltsiumivajadust. Kõrgem on Ca tarve naistel raseduse ja imetamise perioodil (900 mg ööpäevas).

Ca vaegus organismis võib põhjustada krampe ja liigeste valulikkust, lihaste ning närvide ärrituvust ja unisust. Kestvat Ca vaegust iseloomustab luukoe hõrenemine (osteoporoos), luude pehmus (osteomalaatsia) ning lihaste krambid (tentaania). Ca liig organismis võib põhjustada luukoe ja neerude kaltsifikatsiooni, pärssida tsingi omastamist ning takistada lihas- ja närvikoe normaalset talitlust.


Loe edasi

AS Farmi Piimatööstus, Linda 15, 41536 Jõhvi, Tel. +372 332 1404 piim@farmi.ee