Jõhvi 1963-1972

	1963	1964	1965	1966	1967
piima laekumine	18 kolhoosi 9 sovhoosi 6096 eraloomapidajat	16 kolhoosi 9 sovhoosi 5973 eraloomapidajat	15 kolhoosi 8 sovhoosi 5661 eraloomapidajat
toorpiima vastuvõtt	22 897,4 tonni	24 699 t	32 112,6 t	43 362,5 t	43 961 8 t
muu	Narvas alustas tööd pudelikorvide transportöör; kesktööstuses uus külmakompressor ja Avinurmes plaatpastöör	piimakannude transportimiseks laost lasti käiku 2 kett-transportööri, TO-2500 kohupiimavalmistamise vann. OOY plaatjahutaja, OTB-500 kohupiimajahutaja	Kesktööstuses piima paberpakkimise automaat, mindi üle keefiri valmistamisele reservuaarmeetodil,	10 000 l/h pastöörimisliin ja poolautomaatne villimisliin Jõhvis	27. märtsist 1967 rakendati 5 päevane töönädal.
rahaline toodang	4 554 000 rbl	ca 7 mln rbl
	512 t võid 8451 t joogipiima kannudes 3210 t joogipiima klaaspudelites 1503 t keefiri klaaspudelites 10 t rõõska koort klaaspudelites 691 t haput koort 480 t 7% kohukesi 86 t lahjapiimatooteid	566,8 t võid 94,3 t lahjat kohupiima kokku 23 227,9 t piimatooteid	799,7 t võid 24 848,8 t täispiimatooteid 223,8 t lahjat kohupiima	803 t võid 26 181 t täispiimatooteid 226 t lahjat kohupiima	4000 pud/h tsehhoslovakkia piima pudelisse villimise liin
"eksport"	860 t		700 t täispiimatooteid Leningradi
uudistooted	17% kohukesed 0,5 kg pakkides kohupiim	dessertpiim piim C vitamiiniga kohupiimajuustukesed šokolaadiga lahja keefir lahja magus kohupiima mass petipiim magus petipiim	pasta "Tervis" 9% sõira kodujuustu vitaminiseeritud piima	vadaku realiseerimine leivakombinaatidele	36% hapukoor 10% dieetkoor 277,6 t 6% pastööritud piima ja 1,5 t 6% kuumutatud piima 13% vadakust realiseeriti leivakombinaadile
töötajate arv	312	327	333	347	345
keskmine kuupalk	78,6 rbl	81,20 rbl

Nõukogude võimu tulekuga natsionaliseeriti piimaühistud, 1952.a lasti Narvas käiku uus linnapiimatööstus. Suuremaks reorganiseerimise ajaks tuleb lugeda 1963.a, kui likvideeriti enamik alltööstusi ja koorejaamu,

ENSV Rahvamajanduse Nõukogu korraldusega nr.7 ( 8. jaanuar 1963) tegutseb alates 1. veebruarist 1963 endiste Kiviõli ja Tartu piimakombinaatidele kuulunud piimatööstuste baasil loodud uus IV grupi ettevõte: Kohtla-Järve Piimatoodete Kombinaat, koosseisus: kesktööstus Lüganusel- koorejaamadega Rannus ja Sondas ning piimapunktidega Soonurmes, Aidul ja aidu-Nõmmel.
Piimatoodete tehas Narvas- koorejaamadega Vaivaras ning piimapunktidega Soldinos, Vodaval, Türsamäel ja Sinimäel.
Tsehh Kohtla- Järve linnas (Jõhvi linnaosas) jaoskonnaga Mäetagusel, koorejaamadega Illukal, Eredal, Vasknarvas, Iisakus, Sompas, Metskülas, Atsalamas ja piimapunktidega Toilas, Vokas, jaama- Alajõel, Tarakusel, Sõrumäel, Kalinas ja Vaiklas. Peale nende tegutsesid "liikuvate autotsisternidega piimaringid".
Tsehh Avinurmes koorejaamadega Ulvis, Veneveres, Tudulinnas ja Oonurmes, Piimapunktidega Vadil, Murus, Piilsis, laekannus, Lohusuus, Metskülas ja Peressaares.

Kombinaadi direktori käskkirjaga nr,106 12.09.63. moodustati Vaivaras endise koorejaama baasil iseseisev täispiimatoodete tsehh, mille esimeseks juhtajaks sai Jõhvi tsehhi endine meister Artur Nurk. tsehh alustas tegevust 1.11.63.
Uut piimakombinaati asusid juhtima endised Kiviõli Piimatööstuse juhid: direktor Eerik Ellmann, peainsener Martin Võrk, pearaamatupidaja Olga Aular, kesktööstuse tootmisala juhtaja Edgar Adamson. Jõhvi tsehhi juhatajana Aksel Veiler, Avinurme tsehhi juhatajana Johan Mõttus ja partei alg.org.-i sekretärina Ellen Adamson.

1963. aastal moodustati ka Rakvere Piimatoodete Kombinaat

1963- kuna kombinaadi tsehhid asuvad hajutatult, ei ole ülekombinaadilised üritused eriti sagedane nähtus. Lüganuse tsehhi juures tegutseb naisansambel ja näitering, Jõhvi tsehhi juures naisambel.

1964 aastal on tänu AÜ käitiskomitee esinaise Salme Konnova tegevusele märgata nihet ülekombinaadiliste üritustele. korraldati uusaasta ball, osavõtt oli perekonniti ja lastega. Kohal käis näärivana (Peeter Õun). 8. märtsil tähistati naistepäeva. Esinesid naisvokaalansamblid ja näitering näidendiga "Õige süda". "osavõtt oli aga loid, põhjuseks peeti puhveti puudumist?!"
Organiseeriti teatrite ühiskülastusi, jaaniõhtu, 3 autobussimatka ja külastati Moskva Rahvamajanduse saavutuste näitust ning Moskva Ostankino Piimakombinaati.
27. ja 28. veebruaril 1964 viibis kombinaadis ENSV RMN Toiduainetetööstuse Valitsuse juhataja sm. Naukas.Alates 5. oktoobrist 1964. lahkus Jõhvi tsehhi juhataja kohalt Aksel Veiler, tema asemele asub Herman Lamp (piimandustehnik tehnoloog).
1964. a jooksul loodi täiendavalt 11 piima kokkuveoringi, neist 5 kesktööstuse, 3 Jõhvi ja 3 avinurme varumispiirkonnas. samal ajal suleti 8 koorejaama ning 7 piimapunkti. kuna vastloodud Vaivara tsehhil oli raskusi Sillamäe, Sirgala ja Viivikonna varustamisel, antakse see 1.04.64 üle Jõhvi tsehhile.

1965 muudatused kaadris: kesktööstuse tootmisala juhatajaks saab Ants Kallaste, kombinaadi teadusliku organiseerimise inseneriks Aino Värk.
Alates 1965. aastast täiustati faktorite loetelu, mis tulevad arvesse sotsialistliku võistluse kokkuvõtete tegemisel: tootmisplaani täitmine, omahinna alandamine, toodete kvaliteet, töödistsipliin, töötajate kvalifikatsioooni tõstmine, ratsionaliseerimis- ja leiutustegevus, kommunistliku töö liikumine.
Slantsõ ja K-J vaheline võistlus jäi viiki; kaks kvartalit võitis Lüganuse ja kaks Slantsõ piimakombinaat.
Kõige populaarsemaks isetegevusvormiks olid sportlikud mängud ja rahvaspordi üritused. Viljeleti peamiselt male, kabet, lauatennist, suusatamist, võrkpalli ja väikepüssist laskmist. Nimetatud aladel peeti nii kombinaadi siseseid, kui ka kombinaatide vahelisi võistluseid. 1965. aastal alustati ka peotantsude kursusi kombinaadi klubis.

Aluseks võttes ENSV RMN korraldust nr.258-k viiakse 1. jaanuarist 1966 Kohtla-järve PTK üle III gruppi, millega loodi kesktsehhi juhatja ametikoht, kelleks sai Ants Kallaste ja peatehnoloogi ametikoht, mis jäi vakantseks.
Samast ajast omistati Jõhvi tsehhile II grupi tsehhi nimetus, kuna tema piimavarumise mahuks fikseeriti 16 884,3 t .
31. jaanuaril 1966 toimus avarii kesktööstuses, kus asenduskatlakütja Heino Tammiku põhjustas tühja ülekuumenenud katlasse külma vett visates plahvatuse.
Toimusid iga-aastased sisespordivõistlused males, kabes, lauatennises ja koroonas.
Iga-aastased vastlapäeva üritused said teoks 22. veebruaril ja kulgesid ebatavalistes tingimustes- kestvad külmad kuni -30 kraadi piires ja ligi meetripaksune kohev lumi lühendasid oluliselt liu pikkust.Samal päeval saabusid külla sotsialistliku võistluse partnerid Slantsõ Piimakombinaadist tegemaks kokkuvõtteid 1965 a töötulemustest. seekord võitsid külalised. Õhtu veedetu klubis, kus külalisi koos vastlalistega ootas hernesupp seajalgadega vaheldumisi tantsukeerutamisega orkestri saatel.

1967- Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni 50. juubeliaasta tähistamiseks kehtestati ENSV Liha- ja Piimatööstuse ministri käskkirjaga nr. 364 22.11.66 kord juubeliürituste läbiviimiseks.
Vastutav komisjon eesotsas peainseneri Erich Milleriga võttis täiendavad kohustused:
1. anda aasta jooksul üleplaanilist toodangut 100 000 rbl väärtuses.
2. lõpetada Jõhvi tsehhi rekonstrueerimise esimene järk
3. lõpetada Lüganuse tsehhi katlamaja väljaehitamine
4. suurendada väikepakendis väljastatavate piimasaaduste osakaalu 20% võrra
5. väljastada Sõira, 95 kohupiima ja 7%lisi kohukesi pidulikult kujundatud pakendites
6. toota ja realiseerida uudistoodangut rjazenka ja dieetilist haput koort.
Aastavahetusel langetati lõplikult otsus uue piimakombinaadi ehitamiseks Kohtla-Järvele, alustati projekteerimistöödega "Eesti Projektis".
1967 aastal käis kombinaadi direktor Eerik Ellmann Tšehhoslovakkias tutvumas sealsete piimatööstustega.

	1968	1969	1970	1971	1972
töötajate arv	332, kellest eestlasi 269. keskmine vanus 35,5 aastat. Kõrgem haridus oli 4-l, keskeri haridus 47-l.	345	341	344	417
tööviljakus töötaja kohta			33 056 rbl	39180 rbl	32 951 rbl
keskmine töötasu	113,7 rbl	132,2 rbl	140,8 rbl	138,3 rbl	130,2 rbl
toodang	täispiimatooteid 29 787 t võid 676 t 3064 t lahjapiimatooteid	33 003 t täispiimatooteid	678 t võid 18021 t joogipiima keefiri 2293 t 30% haput koort 1168 t 10% haput koort 11 t kohupiima 740 t lahjasid kohupiimatooteid 361 t	toodangu üldmaht ei suurenenud, suurenes pakitud väljastatud toodete osakaal 10%- 29 760-tonnini.	40 226 t täispiimatooteid: kannupiima 27 321 t pudelipiim 1 l 4384 t pudelipiim 0,5 l 115 t tetrapiim 0,5 l 13 787 t tetrapiim C vitamiiniga 63 t kuumut piim klaaspudelis 268 t 35% koor kannudes 1 t 35% koor 250 g pudelis 51 t 20% koor 250 g pudelis 65 t 20% hapukoor kannus 16 t 20% hapukoor 200 gpurgis 75 t 30% hapukoor kannus 422 t 30% hapukoor 200 g purkides 856 t keefir 0,5 l pudelis 2292 t keefir 0,25 l pudel 173 t tallinna keefir 0,5 l pudel 41 t pett kannudes 67 t pett 1 l pudelis 412 t 9% kohupiim kannudes 366 t 9% kohpiim 250 g pakkides 11 t 7% kohuke 100 g pakkides 369 t lahja kohupiim kannudes 189 t lahja kohupiim 250g pakkides 213 t lahja piimavalk (lihakombinaadile ) 7 t või 685 t
muu	jagati sooja toitu lõunaks; soovijad varustati aiamaaga. uute korterite ehitamiseks eraldati 30 000 rbl. ehitati vedelküttele ümber viimane Avinurmes asuv aurukatel		Narvas anti käiku täiendav tera- automaat, Avinurmes koore desodoreerimise seade		varustamispiirkonnas oli 185 kaubanduslikku ja ühisk toitlustamise ettevõtet, neist kaubandusmin süsteemis 142, ETKVL-i süsteemis 20, teisi kokku 23, neist osa Vene NFSVs
uudistooted		teraline kohupiim e kodujuust 1,2 tonni
rahaline toodang	8 769 000 rbl				11 434 000 rbl
piima varuti	kolhoosidest 11 699 t sovhoosidest 14 445 t era 7675, 7 t teistelt tööstustelt osteti 10 969 t				majanditelt 28 057 t ja erasektorist 8434, 7 t, teistelt 18 955 t
autasud	NSVL Liha- ja Piimatööstuse ministeeriumi rändpunalipp IV kv töötulemuste eest

1968. aastal võib kombinaadi ühiskondliku tegevust lugeda aktiivseks. kombinaadis tegutsevad: vabatahtlik tuletõrjeühing , rahvamalev, spordiühing "Jõud", ALMAVÜ, ÜLRÜ, teaduslik-tehniline ühing, Punane rist, Rahvakontrolli grupp, komsomoli prožektor, seltsimehelik kohus.
Mingil määral elavnes ka seflustegevus põllumajandusega: kolhoosis "Tulevik" käidi abiks hooajatöödel.
1968 likvideeriti viimane koorejaam Iisakus ja kogu tootmine koondus kolme tsehhi (Lüganuse, Jõhvi, Avinurme) ning ühte tehasesse Narvas.
Narva PTK direktoriks sai Karl Sirnak. Uue kombinaadi projekteerimist ja ehitamist asus juhtima direktori asetäitja Vambola Salo ja uueks pearaamatupidajaks sai Endla Saul.

1969 eraldati Kohtla-Järve Linna TSN Täitevkomitee otsusega uue tootmiskorpuse ehitamiseks 5,1 hektari suurune krunt Linda tänavale. ehitustöödega alustati sama aasta juunis. Direktori käskkirjaga asutati kunstnik-kujundaja ametikoht, kelleks sai Ivan Tohva. Aasta oli ka majanduslikult edukas: kombinaat võitis kõik neli kvartalit üleliidulise rändpunalipu.69 aasta suursündmuseks kujunes 28. veebruaril aset leidnud koosviibimine kombinaadi klubis, kus rajooni juhtivate töötajate, raadio ja televisooni reporterite kohalviibimisel tähistati üleliidulise sotsialistliku võistluse rändpunalipu üleandmist kombinaadile. Kohal oli NSVL Liha- ja Piimatööstuse minister Gustav Tõnspoeg.
Pidulike koosviibimiste organiseerimisel annab tunda istegevusringide tegevuse soikumine, kuna ringijuhtidele ei leitud enam võimalik olevat tasu maksta.
Ka enamik spordivõistlusi jäi pidamata.

1970 määrati loodava kombinaadi direktoriks Jõhvi tsehhi juhataja Herman Lamp. Leninlikust laupäevakust 11. aprillil 1970 võttis osa 137 inimest, kes tegid 828 töötundi, mille jooksul anti täiendavat toodangut ning korrastati tööstuste ümbrust ja hooldati haljastust. laupäevaku fondi kanti 332 rubla.
Aasta jooksul omistati kommunistliku töö eesrindlase nimetus 142-le kombinaadi töölisele.
Aktiviseerunud on ka sporditegevus. Korraldati jälle tsehhisisesed ja tsehhidevahelised võistlused males, kabes ja lauatennises.
AÜ algatusel organiseeriti eksursioone Riiga, Kihnu saarele, teatrietendustele Tallinna. Käidi marjul ja seenel.

Alates 1.01.1971 tegutseb Avinurme tsehh Jõhvi tsehhi alluvuses jaoskonnana. 25.06. lahkub pensionile kauaaegne juht Juhan Mõttus, tema asemele asub noor piimandustehnik Endel Epro.AÜ initsiatiivil organiseeriti väljasõite marjule- seenile. Külastati juubelilaulupidu, ekskursioon Leningradi. Jagati soovijaile aiamaad.
1971. aastal 1. augustil asub direktori ametikohale insener-energeetik Peeter Maspanov, peainseneriks tuleb Jaan Nero, labori juhatajaks Riina Okas.

1972. aastal lasti käiku Jõhvi piimatoodete kombinaat, mis administratiivsete muudatuste tõttu kandis pikka aega Kohtla-Järve Piimatoodete kombinaadi nime. Ettevõte oli projekteeritud võimsusega 250 t piima ööpäevas, varustamaks piimatoodetega Kirde-Eesti tööstuspiirkonda ja osaliselt ka Leningradi linna.

16. märtsil kolis administratsioon Lüganuselt Jõhvi
1. juulil sai Narva linn esimese saadetise haput koort uuest vabrikust.
5. dets avas uksed uue kombinaadi 48 kohaline söökla.

Juhid:
direktor Eerik Ellmann (sünd 1918), peainsener Erich Miller, pearaamatupidaja Endla Saul, tootmisala juhataja Alfred Meister, peatehnoloog Aino Pirk, peamehhaanik Aleksander aalund, peaenergeetik Jaan Eero, labori juhataja Virge Purgats, plaaniosakonna juhataja Evi Normak.

1972. aastal, uue kombinaadi käikulaskmisel muutus kõige olulisemaks korteriprobleem. Spetsialistide ja oskustööliste ületoomisega tekkisid pikad korterijärjekorrad. Aasta lõpuks oli järjekorras 54 peret, neist eelisjärjekorras 35.
Ka sporditegevuses oli märgata mõningat tagasiminekut. Vabariiklikul ametkondlikul talispartakiaadil Viljandi saavutati küll esikoht, kuid et suvistel aladel ei oldud nii edukas jäädi üldkokkuvõttes III kohale.
Sotsialistlikus võistluses sõpruskombinaadiga Panevezises jäädi 1972. aastal alla.