Rakvere Piimatööstus on vanim piimatööstus Eestis, asutamise aeg 1850, millal alustas tööd Kunda mõisa meierei (hilisem Linnuse tsehh – praeguseks suletud). Kuni 1873 aastani oli meierei rendile antud ja sellest ajast puuduvad andmed toodangu kohta.

Kuid aruandeperioodil 1873/74 (aruandeaasta) kasutati ära 39 veiselt lüpstud 23 531 toopi piima,millest valmistati 60 puuda võid. Aruandeaastal 1879/80 toodeti 46 lehmalt saadud 69 220 toobist piimast 169 puuda võid. Kunda mõisa või kaubastati Tallinnas ja Peterburis, piim realiseeriti Kundas ( peamiselt vabrikurahvale).

1879.a. Peterburi piimandusnäitusel sai Kunda või (hapukoore-soolavõi) väikese hõbemedali, Rakvere näitusel 1895.a. audiplomi.

Rakvere linna jõudis piimatööstus aastal 1893.

Aastal 1902 viidi meiereisse aurujõud, 1913.a. oli aastane läbikäik 330 130 toopi piima, või saadeti Peterburi.

Eakamate inimeste mälestustest on teada, et Rakveres tegutses 1910 aasta paiku riigimeierei endise Vaksali tänava piirkonnas ja Rakvere mõisa meierei Vallimäe külje all praeguse Vallikraavi tänaval. Viimane eksisteeris sajandi algusaastatel.

Eestlaste ühispiimatalituste loomise aegu asutati 1921. aastal ka Rakvere Piimaühing.  Viisteist aastat hiljem ehitasid nad endale uue ja moodsa meierei, mis on nüüd praeguse piimatööstuse osa.

Ettevõtte kesktsehh asub endise piimaühistu ( asutatud 1921.a.) hoone asukohal.

Rakveres tegutses erapiimatalitus aastatel 1926-1927.

Praeguse Annikvere jaoskonna eelkäijaks oli Vihula piimapunkt, mis hiljem nimetati ümber ühistalituseks. Toodeti võid.

1.jaanuari 1934 a.seisuga oli Vihula ühispiimatalitusel – asutatud 1922 aastal- 5 koorejaama: Palmse, Sagadi, Liiguste, Haljala ja Vihula.

1950. a.sügiseni eksisteerisid põllumajanduslikud ühistud. Siis ühistud likvideeriti ja moodustati riiklikud võitööstused, mis allusid Võitööstuste keskustele ( Rakvere Rajoonide Vaheline Võitööstuste Keskus asus Rakveres Pikal tänaval Pika ja Tõusu tänava nurgal, keskuse direktor oli Heino Lomp, pearaamatupidaja August Aave.

Vihula Piimaühistu nimetati Vihula Võitööstuseks. Lisaks võile hakati tootma väikestes kogustes lahjat kohupiima, kaseiini, lahjat juustu.

1954 a.detsember-1958 a.lõpuni keskuste asemel trustid – Kunda, hilisem Linnuse tsehh allus Tallinna Trustile.

1959 aastal alustati kombinaatide moodustamist, Rakvere Võitööstus kuulus Kiviõli PTK koosseisu.

1961-1964 toimus kombinaatide järjekordne reorganiseerimine.

Rakvere Piimatoodete Kombinaat moodustati 01.02.1963, direktor Endel Kaasik. Kombinaadi koosseisu kuulusid:

            1.Rakvere võitsehh – 3 koorejaama, 9 piimapunkti

            2.Väike Maarja tsehh – 1 koorejaam, 5 piimapunkti

            3.Vihula võitsehh – 4 koorejaama, 11 piimapunkti

            4.Kunda võitsehh – 2 koorejaama, 8 piimapunkti

            5.Kadrina tsehh – 4 koorejaama, 4 piimapunkti

            6.Pikevere võitootmisejaoskond – 1 alltööstus, 1 koorejaam, 1 piimapunkt

            7.Viru-Jaagupi võitootmisejaoskond – 1 koorejaam, 9 piimapunkti

            8.Kohala võitootmisejaoskond – 1 alltööstus, 1 koorejaam, 2 piimapunkti

            9.Simuna võitsehh – 2 koorejaam, 1 piimapunkt

            10.Laekvere võitootmisejaoskond – 2 koorejaama

Vihula tsehhis hakati lisaks võile tootma Kostromaa juustu. Võitootmine lõpetati alates 1973 aastast, jäi ainult Kostromaa juustu tootmine.

1963 a.toodeti Vihulas võid1237,74 ts, keskmine hindepall 94,02, juustu 633 ts.

Silmapaistvate saavutuste eest toodangu kvaliteedi tõstmisel omistati Vihula tsehhi juustumeister Leida Jüri t. Kruusmale sots.töö kangelase nimetus koos Lenini ordeni ja medaliga “Sirp ja Vasar” ( 15.juuni 1966 a.).

1968 a. Balti Vabariiklikul juustu konkurss-ülevaatusel Kaunases saavutas Vihula kostromaa juust I koha ja rahalise preemia 250 rbl.

Alates 1.03.74 – I klassi juustumeister Leida Kruusmaa

-        II klassi juustumeister Maimu Tuvi

1977 a.toodeti juustu248,4 t, keskmine hindepall 88,00.

1979 a. lõpul nimetati Vihula  ümber Annikvereks (tsehh asub Annikvere külas).

1983 a. vabariiklikul juustukonkursil kostromaa juustu hindepall 94, mis andis 6.koha, juustumeister Tiiu Voogla.

Eesti Vabariigi algusaastatel nimetati Kostromaa juust ümber Lahe juustuks, kuna eelmine standard juustu kohta kuulus NSVL-le.

1991.a oktoobrist sai ettevõttest RAS Rakvere Piimatööstus, 1995.a jaanuarist AS Rakvere Piimatööstus.

1995. aasta mais erastati AS Rakvere Piim Rakvere Piimaühistule.

1996. aastal emiteeris Rakvere Piim aktsiaid AS-le Põlva Piim, et saada vahendeid investeeringuteks. Tulemuseks oli Rakvere Piimaühistu osaluse vähenemine Rakvere Piimas 51 %-ni, Põlva Piima osalus 46 % ja väikeaktsionäridel 3 %.

1997 aastal töötati välja Marta juust, millele lisati tehnoloogilise protsessi ajal  maitserohelise segu. 1998 a. vabariiklikul uute toodete konkursil piimatoodete grupis märgiti Marta juust ära diplomiga.

1997. aastal võttis Alpamayo Ltd. üle Rakvere Piimaühistu erastamislepingu ning ostis ära Põlva Piima osaluse ettevõttes. Selle tulemusena omandas Alpamayo Ltd. Rakvere Piimast 87 protsenti, ülejäänud 10 protsenti omas Rakvere Piimaühistu ja 3 protsenti jagunes kohalike aktsionäride vahel.

1998. aastal ehitas Rakvere Piim uue külmhoone.

1999. aastal tõi Rakvere Piim turule kaubamärgi "Farmi" ja alustas jogurti tootmist.

2000 a. juuni kuust on Annikvere jaoskond tunnustatud Euroopa Liidu poolt kehtestatud nõuetele vastavaks ja võib juustu müüa EL maadesse. 2001 a. mais läbis jaoskond edukalt korduskontrolli – Eestis kontrolliti 4 EL tunnustusega piimatööstust.

2000 a. eksporditi 16,7 t juustu, 2001 a. I poolaastal 29,4 t juustu.

2001. aastal kasvas Rakvere Piim väga kiiresti, kuna piimatööstused Jõgeval, Kiiul, Raasikul ja Väike-Maarjas suleti ning Rapla piimatööstus peatas linnapiimatoodete valmistamise.

2002. aastal suurendas Alpamayo Ltd. oma osalust AS-s Rakvere Piim 100 %-ni.  Rakvere tsehh sai tunnustuse vastavalt Eesti Toiduseadusele.
2002. aasta 7. detsembri hilisõhtul hävitas tulekahju osaliselt Rakvere tsehhi teise korruse, sealhulgas töötajate riietusruumid ja tootmiskontori.  2003. aastal taastati tulekahjus hävinud osa täielikult.

2007. aasta november Maag Piimatööstus omandas Rakvere Piim AS aktsiad

2012 aastal koliti kogu tootmine üle Jõhvi ning maja suleti. Maag PT juustutööstus tegutseb aga endiselt Annikveres.