FARMI Piimatööstusest 

(vaata täpsemalt aastate lõikes kõrvalolevast menüüst)

15. juuni 1932. aastal kirjutab Postimees: möödunud aasta jooksul on Jõhvi ühingu poolt piima ostetud üle 5 miljoni kilogrammi, kusjuures võid sellest valmistatud 211.746,6 kg. Kokku on piima eest aasta jooksul ümbruskonna rahvale maksetud üle 30 miljoni sendi. Kusjuures äri puhaskasu on näidanud 992 krooni. 1932. a. eelarve oli juhatuse poolt tasakaalustatud 39.500 kr. peale, kuid üldkoosolek kärpis selle 10 prots.võrra

Nõukogude võimu tulekuga natsionaliseeriti piimaühistud, 1952.a lasti Narvas käiku uus linnapiimatööstus. Suuremaks reorganiseerimise ajaks  tuleb lugeda 1963.a, kui likvideeriti enamik alltööstusi ja koorejaamu, 

ENSV Rahvamajanduse Nõukogu korraldusega  nr.7 ( 8. jaanuar 1963)  tegutseb alates 1. veebruarist 1963 endiste Kiviõli ja Tartu piimakombinaatidele kuulunud piimatööstuste baasil loodud uus IV grupi ettevõte: Kohtla-Järve Piimatoodete Kombinaat, koosseisus: kesktööstus Lüganusel- koorejaamadega Rannus ja Sondas ning piimapunktidega Soonurmes, Aidul ja aidu-Nõmmel.
Piimatoodete tehas Narvas- koorejaamadega Vaivaras ning piimapunktidega Soldinos, Vodaval, Türsamäel ja Sinimäel.
Tsehh Kohtla- Järve linnas (Jõhvi linnaosas) jaoskonnaga Mäetagusel, koorejaamadega Illukal, Eredal, Vasknarvas, Iisakus, Sompas, Metskülas, Atsalamas ja piimapunktidega Toilas, Vokas, jaama- Alajõel, Tarakusel, Sõrumäel, Kalinas ja Vaiklas. Peale nende tegutsesid "liikuvate autotsisternidega piimaringid".
Tsehh Avinurmes koorejaamadega Ulvis, Veneveres, Tudulinnas ja Oonurmes, Piimapunktidega Vadil, Murus, Piilsis, laekannus, Lohusuus, Metskülas ja Peressaares.

Kombinaadi direktori käskkirjaga nr,106 12.09.63. moodustati Vaivaras endise koorejaama baasil iseseisev täispiimatoodete tsehh, mille esimeseks juhtajaks sai Jõhvi tsehhi endine meister Artur Nurk. tsehh alustas tegevust 1.11.63.
Uut piimakombinaati asusid juhtima endised Kiviõli Piimatööstuse juhid: direktor Eerik Ellmann, peainsener Martin Võrk, pearaamatupidaja Olga Aular,  kesktööstuse tootmisala juhtaja Edgar Adamson. Jõhvi tsehhi juhatajana Aksel Veiler, Avinurme tsehhi juhatajana Johan Mõttus ja partei alg.org.-i sekretärina Ellen Adamson.

1963. aastal moodustati ka Rakvere Piimatoodete Kombinaat

1965 aastal väljastati esimest korda toodangut paberpakendites ( st tänane tetrapakk).
1966 aastal paigaldati pastöörimisseadmed, mis võimaldas 1967 aastal väljastada juba pastöriseeritud piima.

1972. aastal lasti käiku Jõhvi piimatoodete kombinaat, mis administratiivsete muudatuste tõttu kandis pikka aega Kohtla-Järve Piimatoodete kombinaadi nime. Ettevõte oli projekteeritud võimsusega 250 t piima ööpäevas, varustamaks piimatoodetega Kirde-Eesti tööstuspiirkonda ja osaliselt ka Leningradi linna.

16. märtsil kolis administratsioon Lüganuselt Jõhvi
1. juulil sai Narva linn esimese saadetise haput koort uuest vabrikust.
5. dets avas uksed uue kombinaadi 48 kohaline söökla.

Juhid:
direktor Eerik Ellmann (sünd 1918), peainsener Erich Miller, pearaamatupidaja Endla Saul, tootmisala juhataja Alfred Meister, peatehnoloog Aino Pirk, peamehhaanik Aleksander aalund, peaenergeetik Jaan Eero, labori juhataja Virge Purgats, plaaniosakonna juhataja Evi Normak.

1973 aastal soetati kilepakendisse villimise liin.

1981.aastal tähistati kombinaadi juubelit. Materjalidest selgub, et ettevõtte direktor oli toona Peeter Maspanov. Keskmiseks töötatasuks oli 1981 aastal ettevõttes 199,5 rubla. Töötajaid oli kombinaadis 462, kellest 294 olid tööliskoosseisus.
Kombinaat varus 44 750 tonni toorpiima, millest toodeti 41 342 tonni valmistoodangut. Ettevõtte sortimenti kuulusid  piim, või, koor, keefir, kodujuust, kohuke, kohupiim, pett ja hapupiim.

Pakenditena olid kasutusel klaaspudel, tertapakk, kilepakk, purgid ning karbid-topsid.

Tänapäevaga võrreldes jäävad silma tooted: C-vitamiiniga piim, 1%-line valgupiim, 7% kohuke vanilliiniga, 1% -lise rasvasusega puuviljakeefir. Viimase toote kohta on kirjas, et " ei õnnestunud kindlustada tehnilistele tingimustele vastava siirupi hankimist pidevalt, siis lõpetati puuviljakeefiri tootmine"

Taasiseseisvumise ajal 1993. a asutati Ida-Virumaa piimatootjate poolt ühistu Jõhvi Piim, eesmärgiga erastada Kohtla-Järve piimakombinaat. 1994.a mais kirjutatigi alla vastav leping Erastamisagentuuriga.

Ühistu ainulaadseteks toodeteks olid näiteks:  sulatatud kohupiim "Juusu", dessert "Bongo" ja hapukoorevõie "Gurmaan". Lisaks toodeti jäätist- 2002. a müüdi jäätist 280 tonni ning ettevõtte kogukäive oli 65 mln krooni.

1999 võeti Rakvere Piimatööstuses kasutusele Farmi kaubamärk 

2003.a oktoobris omandas AS Hea Meier ostu-müügilepinguga Jõhvi Piima varad ning asutati Maag Piimatööstus.              

2008 aasta jooksul läbis Maag Piimatööstuse esikaubamärk Farmi uuenduskuuri. Ettevõte investeeris kaubamärgi uuendamisse ja turundustegevustesse ühtekokku ca 4 miljonit krooni. Uue visuaaliga soovitakse rõhutada eestimaisust ning kindlustada piimaturul kindel teine positsioon.

2012 aasta tähtsaim märksõna on Maag Piimatööstuse Jõhvi tootmisüksuse laiendus, mille tulemusena lisandus ettevõttele 3400 m² kaasaegset tootmis- ja laopinda. Investeeringu suurus kõik kokku koos Rakvere kolimisega (2010-2012) oli üle 7 miljoni euro. Sellises mahus piimatööstusega seotuid investeeringuid teostati Virumaal viimati üle kolmekümne aasta tagasi. Projekti toetati ka EAS-i tehnoloogia investeeringute meetmetest.

2015 aasta jaanuaris muutus Maag Piimatööstuse ärinimi FARMI Piimatööstus AS-ks.

Farmi Piimatööstus on Eestis kodujuustu ja toorjuustu segmendis turuliider ning toodame Eesti üht populaarseimat- koorest jogurtit.
Farmi Piimatööstus on siiani Eesti ainus piimatööstus, mis omab piimatoodete pudelisse villimise liini. 

Tootmispinda on FARMI Piimatööstusel hetkel ca 11 000m2.  FARMI Piimatööstuse tootmistsehhid annavad tööd 2013 aasta jaanuari seisuga ca 200-le inimesele. Tooteid pakendatakse kile-, minielo- ja flowpakenditesse, plastpudelisse ning –topsidesse.

FARMI Piimatööstus kasutab ainult kodumaist toorainet ning suudab tagada toodete kvaliteedi, tehes koostööd vaid kõige paremate farmidega.   

Loe veel
Kadrina võitööstusest, mis  läks1963. a Rakvere Piimakombinaadi alla  ja alates 1972. aastast spetsialiseerus kohupiima valmistamisele.