1980. aastal asus ettevõte aadressil Linda 15, Jõhvi ning samuti omati tsehhi NArvas Tallinna mnt,7. Narva tsehh tootis Narva linnale varustamiseks piima ja ühiskondlikele toitlustusettevõtetele hapukoort.
Kohtla- Järve PTK varumispiirkonnas paikneb kuus kolhoosi: Tammiku, Kaljurand, Juuni-Võit, Lüganuse, Kingissepa nimeline ja Avinurme. Seitse sovhoosi: Kohtla-Järve, Kurtna, Mäetaguse, Iisaku, Erra, Narva, Tudulinna. Ning lisaks ETKVL koondis Agro.
Juhtimise operatiivsemaks muutmiseks ja spetsialistide ning osakondade juhatajate isikliku vastutuse suurendamiseks viiakse alates 1980.aastast iganädalaselt läbi tootmisnõupidamisi ettevõtte tippjuhtide tasemel ning alates 1. septembrist peetakse arutelude käigu ja vastuvõetud ostuste täitmise kohta arvestust. Aasta lõpus tehtud kokkuvõtete põhjal kujunes probleemide pingerida:
1. seadmete tehniline seisukord 30%
2. töö organiseerimine 22%
3. materjal- tehniline varustamine 21%
4. tootmis- ja kvaliteediküsimused 10%
5. tööjõu kasutamine ja distsipliin 9%
1980 aastal oli korterijärjekorras 38 töötajat. Linna elamufondist eraldati vaid üks korter, mille sai villimistööline Antonina Sinitsa.
ENSV Liha- ja Piimatööstuse Ministeerium eraldas sõiduauto Moskvitš", mille omanikuks sai ohutustehnika insener Endel Sommer. Samuti eraldati "Niva", see aga ei leidnud soovijat.
Alustati puhkebaasi ehitamisega Narva-Jõesuus.
Suurimad kliendid olid toona: K-J kaubandusvalitsus, Narva kaubandusvalitsus, Narva Kooperatiivkaubastu, K-J raj. Tarbijate kooperatiiv, Ivangorodi kaubastu, Sõjaväekaubastu nr. 186
Kõige rohkem toodeti 0,5 l paberpakendis 2,5% piima 15 952 t, seevastu kilepiima ainult 8 t.
1981.aastal tähistati
kombinaadi juubelit. Materjalidest selgub, et ettevõtte direktor oli
toona Peeter Maspanov. Keskmiseks töötatasuks oli 1981 aastal ettevõttes
199,5 rubla. Töötajaid oli kombinaadis 462, kellest 294 olid
tööliskoosseisus.
Kombinaat varus 44 750 tonni toorpiima, millest
toodeti 41 342 tonni valmistoodangut. Ettevõtte sortime
nti kuulusid
piim, või, koor, keefir, kodujuust, kohuke, kohupiim, pett ja hapupiim.
Kodujuustu toodeti:
1980 - lahtine 205 t, pakitud (0,4kg) 113 tonni
1981 - 10kg kotis 199 tonni, 0,4g topsis 53 tonni, lahja koduj. 10kg kotis 43 tonni
1982 – kodujuust nõudes 318 tonni, lahja koduj. nõudes 4 tonni
1983 – 10kg pakendis 307 t.
1984 – 10kg kilekotis 331 t
Pakenditena olid kasutusel klaaspudel, tertapakk, kilepakk, purgid ning
karbid-topsid.
Tänapäevaga
võrreldes jäävad silma tooted: C-vitamiiniga piim, 1%-line valgupiim,
7% kohuke vanilliiniga 100g pakis, 1% -lise rasvasusega puuviljakeefir. Viimase
toote kohta on kirjas, et " ei õnnestunud kindlustada tehnilistele tingimustele vastava siirupi hankimist pidevalt, siis lõpetati puuviljakeefiri tootmine"
| 1980 | 1982 | 1983 | ||
| toorpiima varumine | riiklikud majandid 35 089 t eramajapidamised 7409 t teistelt kombinaatidelt 27 157 t | varuti 40 996 tonni alates 1982.a. müüvad individuaallehmapidajad oma piima ülejäägid kombinaadile majandite arvele, aidates täita majandite piimamüügi plaani. Vastutasuks abistatakse sööda hankimisel. Langenud on piima kvaliteet. Aasta-aastalt on tõusnud keemiliste pidurdusainete ja patogeensete mikrofloora sisaldus, samuti sagenenud piima ebanormaalse tiheduse juhud. 57% kogu vajaminevast toorainest saab kombinaat teistest rajoonidest. | 43 748 t. keskmine rasvasus majanditel 3,74% ja erasektoril 4,09 % | |
| rahalised näitajad | puhastoodangut 3 884 000 rbl kasum 1 224 000 rbl üldine rentaablus 20,33% | puhastoodang 4 259 400 rbl. rentaablus 20,26% kasum 1 280 000 rbl | puhastoodang 4305 000 rbl rentaablus 21,93% kasum 1425000 rbl | |
| toodang | 40 260 t | 41 525 t | 41 938 t | |
| uuendused | kontsentreeritud juuretised hapukoore valmistamiseks, juuretise lisamiseks pump koos vooluhulga lugejaga | alustati 1 % keefiri tootmist, ülemineku põhjuseks Tallinna keefiri tootmiselt 1% keefirile on olulise koguse lõssipulbri säästmine. | ||
| muu | tootmistegevuseks kasutati 461 000 m3 vett põlevkivigaasi kasutati 7192 000 m3 elektrienergiat 4 719 000 kWh | elektrit 4 681 000 kWh vett 465 000 m3 | ||
| töötajate arv | 471 | 464, neist Narva tsehhis 57 naisi oli 61,5% eestlasi 270, kõrgharidus 29 töötajal | 462, millest Narva tsehhis 72, naisi 310, eestlasi 248 | |
| keskmine kuupalk | 185, 5 rbl | 198,6 rbl | 197,6 rbl | |
| autasud | I järgu diplom 1% valgurikka peti ja lauakohupiima väljatöötamise eest | Vabariigi Teenelise toiduainetetööstuse Töötaja nimetuse pälvis Narva
tsehhi juhataja Karl Sirnask, ENSV LPM autahvlile kanti piima vastuvõtja
Ene Spielberg ja ENSV Ülemnõukogu aukirja sai kaadritöötaja Tiiu
Adamson. | vabariiklikul ülevaatusel said meie 1% keefir, 1% puuviljakeefir ja lauakohupiim õiguse esindada vabariigi piimatööstusi Moskvas rahvamajanduse saavutuste näitusel. |
1982 käis tootmisjuhtide nõupidamine koos 47 korral, milles osales keskmiselt 25,8 tootmiskomandöri. Võrreldes 1981. aastaga kolmakordistus töötajate olmeküsimuste arutlemine. Kahekordistus ökonoomika, keskkonnakaitse ja kaadrialaste probleemide käsitlemine. Süvenes kaadripuudus.
Aastaraamatus on kirjas: "Kui meeste ja naiste suhet kogupersonali osas võib, arvesse võttes tööstuse spetsiifikat pidada normaalseks, siis keskastme juhtide osas, kellest naisi on 42 ja mehi 27, ei saa pidada optimaalseks. Psühholoogid on öelnud, et naiste kollektiivid töötavad üldiselt edukamalt meeste juhtimisel. Pealegi on meestel kergem orienteeruda tehnika valdkonnas, ilma milleta kaasaegne tööstus on mõeldamatu".
On kujunemas traditsioonid uute noorte töötajate vastuvõtmiseks: Noorte Spetsialistide Nõukogu algatusel korraldatakse noortööliste tööliseks "löömiseks" pidulikke tseremooniaid, millele järgneb vastuvõturituaal, mis koosneb sümboolsest eksamist. Eksaminandile esitatakse küsimusi näit. "mis värvi on musta lehma piim?", " Mitu kortlit piima mahub ühte tündrisse?" jne. Seejärel degusteerib katsealune "piimandussaadusi", millesse on lisatud olulises koguses mitmesuguseid vürtse.
Ka "firmajoogi" tarbimine on kohustuslik. Selle koosseisu peamiseks kompinendiks on mitmesugused kanged ebameeldiva maitsega troogid. Pärast eksami sooritamist antakse vastav tunnistus, firma märk, vimpel ja ettevõtte ajalugu tutvustav brozüür. Ülejäänud õhtune aeg veedatakse söögilauas muusika ja tantsu saatel.
Traditsiooniks on ka meeste armeessesaatmised, kohtumisõhtud teiste ettevõtete noortega.
Aasta parimaks ratsionaliseerimisettepanekuks tunnistati lukksepp Ferdinand Oja ettepanek "Toodangukastide pneumaatiline lugeja". Seadme juurutamiseks puudus aga võimalus, kuna ehitamiseks vajalike detailide hankimine võib teoks saada alles 1984. aastal.
Tõsiselt häirib ka asjaolu, et tehasest saabuvad uued seadmed pole sageli sellises tehnilises seisundis, mis võimaldaks nende kasutamist ilma neid eelnevalt korrastamata,
Pehmepakendi lekkimisel oli saavutusi- see saadi nii, et operaatorite töötasu pandi ostesesse sõltuvusse pakkekvaliteedi näitajatega.
näiteks: (lekkivate pakkide % kogutoodangust)
1981 1982
piim tetrapakendis 0,29 0,17
pett kilepakendis 0,26 0,22
hapupiimatooted kiles 0,51 0,19
Valgevenest alguse saanud suu-ja sõrataud tõi kaasa mitmeid ettevaatusabinõusid. alates 26. oktoober kehtestati madalaimaks pastöriseerimise temperatuuriks 80 kraadi.
Vabariiklikus ja rajooni ajalehtedes oli juttu 29 korral, neist ühel korral kriitiliselt, nimelt ei oldud rahul, et kombinaat lõpetas piima villimise 0,5 l pudelitesse. Kriitiliseks tuleb lugeda ka artiklit, kus kirjeldati kombinaadi töötajat V. Abaronoki ebaväärikat käitumist, peksis kaastöötajat.
Ettevõttetootmistegevuse üle peab arvestust 19 raamatupidajat, Arvepidamine toimub zurnaalordersüsteemis. Varumise, realitsiooni, töötasude ja materjalide käibe arvestamiseks kasutatakse kaht Ascota 170/55 ja üht EOM -446P tüüpi arvuti.
Elamu- ja heaolukomisjoni kaasalöömisel on töötajatele jagatud 11 korterit. Välja on antud ostulubasid autokummidele, vaipadele, vaibariidele jne. Komisjoni liikmed kontrollivad ka söökla tööd, kaas arvatud puhvetist toiduainete müüki.
1983
Aastaraamat on seekord äärmiselt ühiskonnakriitiline...
Võitlus pidurdusainetega võiks olla palju efektiivsem, kui ei segaks vastuolud riiklikes standardites, kus on mainitud, et piim ei tohi sisaldada pidurdusaineid, Samal ajal ei ole aga piima vastuvõtu riikliku standardiga kehtestatud analüüsi meetodeid, millega neid määrata. Seega pole võimalik keelduda kõlbmatu piima vastuvõtmisest, mis hapupiimatoodete valmistamise kohati võimatuks muudab.
Oluliselt on suurenenud rasvaste toodete osakaal. 35% koore väljalase on suurenenud eelmise aastaga 20 korda, kolmekordistunud on 3,2% keefiri toomine ja kahekordistunud 3,2% piima müük. Kõige populaarsem toode on 2,% C- vitamiiniga 0,5 l paberpakendis piim, mida toodeti 12,145 t.
Alustati rikastatud kohupiimavadaku Smous tootmist. Toote tehnoloogia töötati välja Üleliidulises Piimandusuurimise Instituudi Ukraina filiaalis ja koosneb 96% kohupiimavadakust, mille hapendamiseks lisatakse 3% selleks arendatud juuretist. segu neutraliseeritakse ammoniaagi abil. Et kohalikud tootmistehnilised võimalused seoses ammoniaagi kasutuselevõtmisega ei vastanud esitatud sanitaar- ja ohutustehnika normidele, lõpetati tootmine 31. dets 1983 a.
Ettevõte tasub lõuna maksumusest 20 kop ja annab sööklas tasuta piima. Kinni makstakse lapse toitlustamine koolis. Töötajate käsutuses on esmaabi- ja füsioteraapiakabinet. Kaks korda nädalas võtab vastu hambaarst.
Narva- Jõesuu puhkebaasis suudeti aasta lõpuks välja ehitada üks Kungla tüüpi maja, simo tüüpi saunja neli telkmaja. Alustati 100-kohalise puhkebaasi projekteerimistöödega.
Töötajate olmetingimusi iseloomustab anonüümne küsitlus (osales 62,4 5 töötajatest), kus selgus, et iga kaheksas elab oma majas, elamispinda perekonnaliikme kohta keskm 11,49 m2. Igal 16. töötajal on suvila, iga kaheksas osales aianduskooperatiivis. Igal neljandal isiklik auto ja kolmandal värviteler, Rohkem kui üks kord on välismaal viibinud 10 töötajat.
1983 aastal ettevõtte juhtkond:
ettevõtte juht aastast 1979 Peeter Maspanov
peainsenerina alat 1979 Jaan Eero
tootmisdirektor alat 1981 Aarne Kalbus
kommertsdirektor alat 1981 Evald Pajula
Narva tsehhi juht alat.1957 Karl Sirnak
pearaamatupidaja alt 1981 Linda Torras
peatehnoloog alat. 1981 Virge Purgats
peamehhaanik alat 1973 Jüri Rande
peaenergeetik alat 1983 Aldur Pentel
peametroloog alat 1980 Arvo Kamla
plaaniosakonna juhataja alt 1949 Evi Normak
labori juhataja on aasta jooksul vahetunud kolm korda viimati Marina Hvostova
kaadriosakonna juhataja alat 1980 Tiiu Adamson
tsentraliseeritud väljaveoosakonna juhataja alat 1975 Hannes Niinepuu
varustusosakonna juhataja Enn Tabor
vaneminsener ehitustööde alal alat 1980 Boriss Volkov
_large.jpg)
_large.jpg)
_large.jpg)
_large.jpg)
