Kuidas jõuab piim laudast tööstusesse

Vaata ERR kodulehelt klippi, kuidas piim jõuab laudast tööstusesse

Loe lisaks

Kreeka ja Türgi jogurtid

Farmi Piimatööstus pakub esimese Eesti tootjana termostaatmeetodil tehtud Kreeka ja Türgi jogurteid

Loe lisaks

Jogurt

Jogurt on tervistav ning mitmekülgne hapupiimatoode. Jogurt täidab kõhtu, kustutab janu, hoolitseb seedimise eest ning aitab ka nahahoolduses nii sees- kui välispidiselt.

Hapendatud piimatooteid teati Vahemeremaades juba antiikajal. Aastasadade vältel on jogurtit kasutatud mitmel eesmärgil. Aegamööda õpiti valmistama erineva maitse ja konsistentsiga hapendatud piima, mille lahutamatuteks koostiosadeks on mikroorganismid, peamiselt piimhappebakterid. Ajaloolise tõe huvides tuleb lisada, et arvatavasti olid need türklased, kes avastasid jogurti valmistamise saladuse. Ka nüüdisajal levinud nimetus jogurt tuleneb türgi keelest.

Loe lisaks

Toorjuust

Toorjuust on värske ja tervislik naturaalselt valmistatud juust, mille tarbimises on toimunud viimastel aastatel võidukäik. Näiteks armastavad inimesed aina enam või ja margariini asemel leivale toorjuustu määrida, valmistada sellest küpsetisi ja muid toite. 

Loe lisaks

Kohuke

Sõna "kohuke" on 1972 aasta sõnavõistluse tulemusena kasutusele tulnud ja käibesse kinnistunud uudissõna. Enne seda kasutati nimetusena Kohupiimajuustuke.
Toote venekeelne nimetus- juustuke, tulebki sõnatüvest "juust"

Loe lisaks

Kohupiim

Kohupiim (Lõuna-Eesti murretes vaarapiim) on  piimatoode, mida valmistatakse pastöriseeritud piimast  või lõssist (rasvata piim), mida  hapendatakse  madalal temperatuuril (50...60 °C)  piimhappebakterite  puhaskultuuride juuretisega. Selle käigus kogunevad piimavalgud, kaseiin valgeteks tombukesteks, mis sadestuvad anuma põhja. Selline sade (kalgend) ongi kohupiim. Kõrvalsaadusena tekkiv rohekas vedelik on vadak, mis eraldatakse kalgendist separeerimise teel.

Kohupiimad on suurepärased valgu ja kaltsiumi allikad. Erineva rasvasisaldusega toodete saamiseks lisatakse rasvata kohupiimale vajalikus koguses rõõska koort. Eestis toodetakse mitmeid erineva rasvasuse ja erinevate lisanditega kohupiimasid.

Loe lisaks

Miks tarretis on hea?

Farmi Piimatööstus on Eesti ainus tööstus, mis pakub tööstuslikult valmistatud tarretisi. Tarretis on kõhusõbralik toode- täiesti rasvavaba ning väikese energiasisaldusega

Filmidest oleme näinud, et tarretis on üks tavalisemaid Ameerika haiglatoite. Kuna tarretis koosneb peamiselt veest, on teda kerge seedida ning ta on üsna olematu toiteväärtusega- täidab, aga ei toida. Samas annab magustoit pisut kaloreid, kuna sisaldab suhkrut. 

Loe lisaks

Kodujuust

Tiina Saron, Piimaliit

Tootmismenetluse põhjal on siiski tegemist rohkem juustu kui kohupiimaga. Kodujuustu esmatoormeks on lõss, millele pastöriseerimise järel lisatakse piimhappebakterite kogum ehk juuretis. Juuretisebakterid tekitavad piimhapet, mis on toote valmimise üheks eelduseks, takistavad ebasoovitavate võõrmikroobide elutegevust ning kujundavad kodujuustu välimuse, maitse ja lõhna.

Loe lisaks

Hapukoor

Tiina Saron, Piimaliit

Hapukoores kui toiduaines on esindatud kõik inimesele olulised põhitoitainete rühmad soodsas omavahelises vahekorras. Et meil müüdavad hapukoored erinevad põhiliselt toote rasvasisalduselt, siis esimese põhitoitainete rühmana vaatlemegi hapukoores leiduva

Loe lisaks

Keefir

allikas: Tervis Pluss 30.11.2011
Mihkel Zilmer

Keefiris on esindatud kõik mikrotoitainete rühmad, tema valkudest saab inimorganism paraja koguse kõiki aminohappeid. Hapendatud piimajook on ka kergesti omastatav.

Keefiri juuretisel olevat le­gendi järgi lausa taevalik päritolu. Ajaloos on juuretise saamiseks peetud isegi vajalikuks kasutada sõjaväelist jõudu. Olgu taevalikkuse ja jõuga lood nii, nagu on, aga keefir kuulub toiduainete koorekihti kindlasti. Kergesti omasta­tavat keefirit tasub tarbida igas eas. Parimate toiduainete hulka kuulub keefir mitmel põhjusel.

Loe lisaks

Kuidas valmib või?

Allikas: Piimaliit

Mõned võisordid ei ole nüüdisaja nõuete valguses päris võide hulka kuuluvad, sest nende rasvasisaldus jääb alla 80%. Näiteks kunagi valmistatud võileivavõis oli vett 35% ja praegugi kaubastatavas taluvõis on vett 25%.

Võid toodetakse rõõsast või hapust koorest. Rõõsast koorest toodetud võile lisatakse piimhappebakterite juuretist.

Loe lisaks

Mis on skyr

Kõikidel rahvastel on oma rahvuslikud piimatooted. Me teame näiteks Ukraina päritolu rjazenkat, India lassit ja Lähis-Ida ayrani.
Skyr (mida Islandis hääldatakse "skeer või skir" ja Eestis "skir")  on Skandinaavia päritolu hapendatud piimatoode, konsistentsilt midagi jogurti ja kohupiima vahepealset, pehme maitsega väga kõrge valgusisaldusega ning madala rasvasisaldusega. Võib öelda ka, et skyr on proteiinidessert.

Loe lisaks

Rjazenka

Rjaženka (vene ряженка, ukraina ряжанка ) on kõrgpastöriseeritud hapupiimatoode, mida saadakse pikalt keedetud lehmapiima hapendades

Loe lisaks