Tänapäevase
tehnoloogiaga pastöriseeritud piima sisse jääb piimhappebaktereid väga
vähe ja hapnemist ei toimu, samuti on kaasaegne toorpiim sageli liiga
puhas s.t baktereid on vähem kui endistel aegadel. See on ka põhjuseks, miks pakipiim ei lähe hapuks,
vaid rikneb.
Loe lisaks
Kõik algab piima hinnast. Praegu
maksavad tööstused farmeritele piimaliitri eest laias laastus 30 senti. Piimas
on rasva ligi 4 protsenti, võis on rasva aga 80–82 protsenti ehk 20 korda
rohkem.
Loe lisaks
Lehmapiima rasvasisaldus on
3–5 protsenti. Poepiima rasvasisaldus on aga vaid 2,5 või 3 protsenti. Kas
poepiima tegemisel tembitakse rammusat lehmapiima veega?
Loe lisaks
Toorpiim on oma olemuselt emulsioon- segu piima-rasvagloobulitest ning mitmesugustest tahketest ainetest ja veest. Jättes
toorpiima seisma tekib pinnale rasvagloobulitest moodustuv rasvakork,
millest allapoole jääb nö rasvavaba piim- sisuliselt lõss.
Loe lisaks
Tartu Postimees, Vilja Kohler 1. veebruar 2013
Hannes Mootse, EMÜ toiduainete
tehnoloogia labori juhataja: See on kuulujutt, selline asi on vähetõenäoline.
Piimapulber on kallis, sest piima peamise koostisosa ehk vee välja aurustamine
on väga energiamahukas töö. Lehmapiimas on 12,7 protsenti kuivainet: 3,7
protsenti rasva, 3,4 protsenti valku, 4,8 protsenti laktoosi ja 0,7 protsenti
mineraalaineid ehk tuhka. Ülejäänud ligi 87 protsenti piimast on vesi.
Kuulujutte võivad tekitada piimapulbrist toodetud laktoosivabad piimad,
õigemini piimajoogid. Aga neid Eestis ei valmistata.
Loe lisaks
kirjutas Age Viira ,
Naistemaailm 19 juuli 2010
Eesti Piimaliidu tegevdirektor Tiina Saron kummutab piima ja piimatoodetega seotud müüdid. - Piimatooted teevad paksuks
- Süsivesiku- ja valgurikkaid toiduaineid nagu kartul ja piim tuleks süüa eraldi
- Piimatoote lühem säilivus viitab tervislikumale tootele
- Piimaga pole pärast säilivusaja ületamist kodus enam midagi teha
- Väikese rasvasisaldusega piim on tervislikum kui tavaline piim
- Eesti inimesed tarbivad suhteliselt palju piimatooteid
Loe lisaks
Miks piim? Millest piim koosneb ning miks on ta meie organismile vajalik.
Põlvepikkunegi teab, et piim teeb terveks ja tugevaks. Piim ja
piimatoodetest saame umbes 75% vajaminevast kaltsiumist ning lisaks
kaltsiumile on piimas ja piimatoodetes veel teisigi olulisi vitamiine ja
mineraale.
Loe lisaks
Termiseerimine on toorpiima kuumutamine vähemalt 15 sekundit temperatuuril 57-68 * C. Seda tehnoloogilist võtet kasutatakse näiteks pehmete Prantsuse hallitusjuustude valmistamisel
Loe lisaks
Pastöriseerimise eesmärk on hävitada haigusttekitavad
mikroobid ning tagada piima ohutus ja kõrge kvaliteet.
Pastöriseerimine
on piima kuumtöötlemine alla 100*C juures. Pastöriseerimise eesmärk on
eelkõige inaktiveerida patogeenne mikrofloora ja tagada piima
toiduohutus. Mikroorganismide inaktiveerimise efektiivsus peab olema
suurem kui 99%, patogeensete mikroorganismide suhtes 100%.
Pastöriseerimise tulemusena pikeneb piima säilivusaeg.
Loe lisaks
Kui tihti olete kuulnud, et päris toit on parem kui toidulisandid? Seda
on korrutatud niivõrd tihti, et sõnal «looduslik» on positiivne varjund
ja sõnal «sünteetiline» või «keemiline» negatiivne varjund.
Loe lisaks
Realiseerimise
ja tarvitamise lõpptähtpäeva ehk “Kõlblik kuni” märgistust kasutatakse
kiirestirikneva toidu sh piimatoodete puhul, mis oma koostise tõttu on soodne
keskkond riknemist põhjustavate mikroorganismide kasvuks ja paljunemiseks ning
mis seetõttu võib muutuda ohtlikuks inimese tervisele. Märgitud
kuupäev näitab, et selle kuupäevani tagab tootja toidu ohutuse ja
nõuetekohasuse neil tingimustel, mis on märgitud pakendile (
piimatoodetel tavaliselt +2..+6 C).
Loe lisaks
Lükkame ümber mõned piima kohta käivad müüdid
Autor: Ivi Jõudu, Eesti Maaülikool
Müüdid
on põnevad, kellele ei meeldiks võlumaailm. Toitumis- ja toidumüütide pimesi
uskumine ja fanaatiline järgimine viib aga organismis tasapisi suisa
kahjustuste tekkele.
Loe lisaks
