Mida tähendab piima homogeniseerimine?

Toorpiim on oma olemuselt emulsioon- segu piima-rasvagloobulitest ning mitmesugustest tahketest ainetest ja veest. Jättes toorpiima seisma tekib pinnale rasvagloobulitest moodustuv rasvakork, millest allapoole jääb nö rasvavaba piim- sisuliselt lõss.
Homogeniseerimise ajaloost
Aastatel enne tänast töödeldud piima, leidsid paljud inimesed selle olevat ebamugava- piima tuli rasva lahustumiseks tihti segada.
Samuti kuritarvitasid seda mõned ebaausad farmerid- koorides piimalt koore, millest sai valmistada kasumlikumat jäätist ning võid ja jättes joojatele vähesema rasvasusega piima.

August Gaulinil, prantslane nagu ka Pasteur enne teda, oli kätt piima füüsikaliste ja keemiliste omaduste muutmiseks. Gaulin'i geniaalne leiutis, emulgeeriv /homogeniseeriv masin, mis patenteeriti 1899, võimaldas piimas olevad  rasvagloobulid lõhkuda väiksemateks ja ühtlasemaks, mis takistas rasvakorgi eraldumist ning pinnaletõusu.  Alates sellest ajast on lisandunud üle saja patendi, mis on protsessi veelgi täiustanud. 

Vaatamata edukale masinale polnud alguses tarbijaid sugugi kerge veenda idee headuses. Homogeenitud piima ei müüdud edukalt kuni umbes 1919, kuni   Torringtonis Connecticus hakati lõpuks seda ostma piisavalt.
Müügiesindajad saadeti skeptilisi koduperenaisi veenma näidistega maost leitud pooleldi seedinud piimaga (Kuidas see küll teostati:)?), et veenda homogeniseeritud piima paremas omastumisvõimes. Igaljuhul oli kampaania edukas.

Täna on homogeniseerimine tavaliselt kaheetapiline protsess. Esimeses etapis, sarnaselt Gaulini esimesele seadmele, surutakse umbes 60 kraadini kuumutatud piim suure survega läbi sõela, lõhustades rasvaosakesed mehaaniliselt väga väikeseks. Nii väikesed aineosakesed on lihtsamini allutatavad imendumisprotsessile soolestikus. Teises etapis kindlustatakse, et emulsioon jääks püsivaks.