Allikas:
Raamat "Eesti aastal 1200", koostaja ja toimetaja Marika Mägi, kirjastus Argo, Tallinn 2003
Elukiri, 07, 2008 Mati Narusk Piimameeste ümmargune juubel
Piim on väärt ja kasulik toiduaine. Ikka on räägitud, et mida kauem
lapsuke ema rinna küljes ripub, seda tugevam ja tervem inimene temast
kasvab.
Üks legend pajatab, et kuna piim on kreeka keeles
gala, siis
on tal ürgne seos galaktikaga. Selle järgi sündinud tähekogu Kreeka
jumalanna Aphrodite piima tilkadest, kui nad Zeusi ja Apolloga
universumis faasanite veetud vankris ringi sõitsid
Loe lisaks
Eesti Päevaleht , Tiit Kändler 22. august 2013
Kui muistsete eurooplaste seas poleks tekkinud üht erilist geeniriket, siis oleks maailma ajalugu kulgenud hoopis teisiti.
See
väike geenirike ehk geneetiline mutatsioon tegi lehmad eriti tähtsaks,
kuna aitas inimesel hakata seedima värsket piima. Seeläbi muutus
karjakasvatamine tulusamaks ning ellu jäi üha rohkem inimesi.
Loe lisaks
Jaan-Juhan Oidermaa
Uurimus ilmus
ajakirjas Nature.
Saja pronksiajal Euroopas ja Aasias elanud inimese pärilikkusaine
järjestamine viitab, et laktoosi lagundamise võimalikuks teinud
geenialleelid hakkasid eurooplaste seas laiemalt levima 3-5 tuhande
aasta eest. Geeniandmed vihjavad, et indoeuroopa keeled jõudsid
Lääne-Euroopasse ja Aasia keskossa tänapäeva Venemaa edelaosas laiunud
jamna kultuuri vahendusel
Loe lisaks