10 piimamüüti
Lükkame ümber mõned piima kohta käivad müüdid
Autor: Ivi Jõudu, Eesti Maaülikool
Müüdid
on põnevad, kellele ei meeldiks võlumaailm. Toitumis- ja toidumüütide pimesi
uskumine ja fanaatiline järgimine viib aga organismis tasapisi suisa
kahjustuste tekkele.
Esimene
müüt: piimast saab inimene rohkesti
kolesterooli
Tegelikult: piima normaalsel tarbimisel ei
kujuta piimas olev kolesterool mingit probleemi.
Selgituseks:
- Ühes klaasis 3,5% rasvasusega
piimas on 16–28 mg kolesterooli,
- sellest imendub verre üksnes 8–14
mg.
- Inimorganism vajab päevas
toidukolesterooli aga 250–350 mg.
- Lisaks on piima mitmetel
rasvhapetel inimorganismis kolesteroolitaset langetav toime
Teine
müüt: piimas leiduv kaltsium on küll
luudele kasulik, kuid samas sisaldavat sellised valke, mis viivat kaltsiumi
kehast hoopis välja
Tegelikult:
- Loomsed valgud ei saa kuidagi
kaltsiumi välja viia, sest nad lõhustatakse seedekulglas aminohapeteks.
- Need aminohapped ei osale kaltsiumi
väljaviimises, küll aga hoopis kaltsiumi paremas imendumises seedekulglast!
- Lisaks on piimakaltsium looduse
poolt sätitud piima mikrokeskkonda niivõrd oskuslikult, et koostoimes teiste
piimas leiduvate keemiliste ühenditega on selle kättesaadavus parim.
Kolmas
müüt: piim ja piimatooted on sobiv toit
vaid imikueas
Tegelikult:
- Piim ja piimatooted sobivad
paljudele inimestele kogu eluea jooksul.
- Looduslik valik on eelistanud
inimesi, kellel piimasuhkrut lagundava ensüümi aktiivsus ei kao, vaid säilib
elu lõpuni.
- Nende jaoks, kes hilisemal
eluperioodil ei suuda laktoosi väga hästi lagundada, saavad kasutada hapendatud
piimatooteid või vähendatud laktoosisisaldusega piimatooteid.
- Üksikutele inimestele, kes üldse
ensümaatiliselt piimasuhkrut lagundada ei suuda, on mõeldud laktoosivabad
tooted.
Tuleb
leida endale sobivad piimatooted!
Neljas
müüt: inimene võib elada ka nii, et ta
sööb üksnes vaid piima ja ei midagi muud
Tegelikult:
- Vaid ühe toiduaine kauakestev
ainukasutus muudab toitumise ühekülgseks ja üksluiseks.
- Tasapisi ilmnevad probleemid nii
kiudainete kui ka mikroelementidega.
Samuti muutub seedekulgla
mikroobikooslus liialt ühekülgseks,
tekivad probleemid kõhukinnisusega
Viies
müüt: väga kasulik on juua vaid
minimaalse rasvasisaldusega piima
Tegelikult:
- Sellise piima kestval joomisel jääb
inimkeha ilma väärtuslikust ja kiiresti omandatavast energeetilisest ressursist
rasvhapete näol.
- Kaotsi lähevad piimas leiduvad
rasvlahustuvad vitamiinid.
- Sellisest piimast on kadunud
asendamatud ja tervisele kasulike omadustega rasvhapped.
- Probleeme võib tekkida kaltsiumi
omastamisega piimast.
Kuues
müüt: sageli piima joovatel inimestel
ladestub kaseiin liigestes ja tekitab põletikke
Tegelikult:
- Seedeprotsessi käigus lagundavad
valke lõhustavad ensüümid kaseiinvalgu peptiidideks ja aminohapeteks.
- Kaseiin tervikmolekulina ei saa
seedekulglast imenduda, samuti ei saa kaseiini tervikmolekulina tungida
liigestesse ning seega ka nendes ladestuda.
Seitsmes
müüt: täiskasvanud inimorganism ei
omasta liigispetsiifilist kaseiini kuna vajab seedimiseks spetsiaalset ensüümi
„renniini
„Imikutel (vähesel määral esimestel
eluaastatel) ja vasikatel toodetakse soolte seinas renniini, mis kalgendab
piima ja avab molekulid seedimiseks. Samuti aitab lapsel kaseiini seedida ema
rinnas olev bakter bacillus bifidos. Renniini tootmine lõpeb pärast
emapiimast võõrutamist.“ (Eelpool
olev on ära toodud muutmata kujul, https://armastaennast.wordpress.com/2014/06/03/miks-ma-ei-joo-lehmapiima/ )
Tegelikult:
- Meie
seedesüsteem saab iga päev hakkama nn võõrvalkudega.
- Kaseiin
on tänu oma struktuurile eriti hästi kättesaadav ka teistele seede-ensüümidele
(pepsiin)
Kaheksas
müüt: lehmapiimas leiduv teatud proteiin
võib olla südamehaiguste, autismi, I tüüpi diabeedi, äkksurma põhjustajaks
Tegelikult:
- Väide põhineb epidemioloogilistel
uuringutel, kus seostati eri riikides piimaveiste β-Cn
A1 alleeli
sagedused nendes riikides nimetatud haiguste esinemistega
- Uuringutes on jäetud arvestamata
mitmed teised olulised haiguste riskitegurid nagu näiteks teiste toitainete ja
alkoholi tarbimine, suitsetamine jt.
-
European Food Safety Authority
aruande kohaselt ei leidnud kinnitust, et β-Cn
A1
tekkiv BCM-7 oleks tervisele ohtlik:
- Värskes
piimas seda peptiidi ei leidu
- BCM-7
võib tekkida fermenteerimise käigus, aga ei ole stabiilne
- Veres
ei ole leitud peale piima/kaseiini tarbimist BCM
- Teaduslike uuringutega ei ole
leitud seost nende haiguste ja BCM vahel
Üheksas
müüt: piimatooted, eriti juust, on
sõltuvust tekitavad, kuna sisaldavad morfiini
„Piim
on füsioloogiliselt sõltuvust tekitav, see nö liidab järglased tugevamini ema
külge tagades neile arenguks vajalikud toitained. Lehma- kui ka rinnapiim
sisaldab morfiini kontsentratsioonis 200-500 nanogrammi liitri kohta. Piima lagundamisel toodetakse
organismis morfiini perekonda kuuluvat kasomorfiini. 80% lehmapiima valgust
moodustab kaseiin, mille lagundamisel toodab organism opioidse mõjuga
kasomorfiini: tekib nauding ja rõõm, hiljem inimene rahuneb ja muutub uimaseks.
Piimatooted nagu juust, jäätis ja piimašokolaad sisaldavad kontsentreeritud
koguses kaseiini, millest saab organismis sõltuvust tekitav narkootikum. Paljud
inimesed on endale teadvustamata sõltuvuses piimast või piimatoodetest eriti
juustust, jäätisest ja šokolaadist.“
(Eelpool
olev on ära toodud muutmata kujul, https://armastaennast.wordpress.com/2014/06/03/miks-ma-ei-joo-lehmapiima/ )
Tegelikult:
- Morfiin
on heterotsükliline alkaloid
- Kasomorfiinid
on erineva pikkusega kaseiinidest (peamiselt b-kaseiinist) tekkivad peptiidid
- Kasomorfiinid
tekivad proteolüüsi käigus nii lehma kui naise rinnapiimast (üldistada võib
kõikidele imetajatele)
- Kasomorfiine
on leitud erinevatest fermenteeritud piima-toodetest – juustust ja
hapupiimatoodetest (vähe).
- Kuna fermenteerimata piimatoodetes
BCM ei ole leitud – jäätises ja šokolaadis ei ole
- Võivad tekkida ka kaseiinvalkude
proteolüüsi kägus seedekulglas
- Verest neid aga leitud ei ole
Kümnes
müüt: lehmapiim sisaldab bioaktiivseid hormoone nagu östrogeen ja
progesteroon, mis võivad soodustada hormoonsõltuvate vähkide väljaarenemist
„Tiinuse
ajal lehma munasarjad eritavad suures koguses progesterooni, platsenta eritab
rohkem östrogeeni – nende kui ka teiste hormoonide tasemed on kõrgemad nii
veres, piimas kui uriinis. Pärast lehmapiima tarbimist suureneb meie veres östrooni ja progesterooni tase, uriinis
suureneb östrooni, östradiooli ja estrooli tase.“ (Eelpool
olev on ära toodud muutmata kujul, https://armastaennast.wordpress.com/2014/06/03/miks-ma-ei-joo-lehmapiima/ )
„After the intake of commercial milk
produced from pregnant cows…
ØIn
four out of five women, ovulation occurred during the milk intake, and the
timing of ovulation was similar among the three menstrual cycles.
Ø…. and
testosterone significantly decreased in men“ (Maruyama K. jt 2010).
Tegelikult:
- Paljud
hormoonid on liigispetsiifilised ja ei mõjuta teiste liikide
hormonaaltasakaalusid
- „Võõrhormoone“
sisaldavad kõik loomsed ja taimsed toidud
- Söögiga
manustatud hormoonid lagundatakse seedekulglas
- Hormoonimolekulid
komplekteeritakse inimestel peamiselt seedekulglast saabuvast (veres
ringlevatest) ainesest ja eritatakse organismi sisenõrenäärmete poolt
- Iga
päev piima tarbivad naised ju ei ovuleeri igapäevaselt ja mehed suudavad siiski
lapsi sigitada