Keefir

allikas: Tervis Pluss 30.11.2011
Mihkel Zilmer

Keefiris on esindatud kõik mikrotoitainete rühmad, tema valkudest saab inimorganism paraja koguse kõiki aminohappeid. Hapendatud piimajook on ka kergesti omastatav.

Keefiri juuretisel olevat legendi järgi lausa taevalik päritolu. Ajaloos on juuretise saamiseks peetud isegi vajalikuks kasutada sõjaväelist jõudu. Olgu taevalikkuse ja jõuga lood nii, nagu on, aga keefir kuulub toiduainete koorekihti kindlasti. Kergesti omastatavat keefirit tasub tarbida igas eas. Parimate toiduainete hulka kuulub keefir mitmel põhjusel.

1. Keefiri valgud on inimkeha jaoks väga suure bioväärtusega, andes väga hea koguse ja sobivas vahekorras kõiki aminohappeid, sh ka neid, mida organism ise ei tooda. Lisaks on keefirit hõlbus seedida, sest selles leiduvad piimavalgud on juba eelkalgendunud ja osaliselt mikroorganismide ensüümide abil lõhustatud. Mõnede piimavalkude allergeensus hapnemise käigus väheneb ja nii on keefiri juues vähem probleeme ka piima suhtes tundlikel inimestel.

2. Rasvasus pole keefiri juures üldse küsimus. Näiteks väherasvase ja rasvase keefiri vahe on kõigest veidi üle 3%, mis kalorsusse ümber panduna annab lOOgrammise joogiportsu kohta juurde vaid 30 lisakalorit. Kalorsus polegi probleem, sest meil kõige enam müüdav 2,5% rasvasisaldusega variant annab klaasitäie puhul umbes 100 kcal toiduenergiat. Keefiril on värskendav, nõrgalt terav maitse. Teravus on aga seda vähem tajutav, mida rasvasem on keefir. Arvestades mitmekesise koosseisuga lipiidide hädavajalikkust inimkeha aine-ja energiavahetuses, sobib ka rasvasem keefir igati hästi. Südamelihas kasutab tavaolukorras eelistatult just rasvhappeid. Eriti oluline on rasvasem keefir laste toidulaual, nende maitsmismeel on tundlikum ja energiavajadus mõnevõrra suurem.

3. Sõltuvalt toote rasvasusest ja kääritamise kestusest on keefiris umbes 3,5-4% süsivesikuid, millest põhiosa langeb laktoosi arvele. Seda on aga vähem kui tavapiimas, sest segajuuretise mikroorganismid kasutavad osa laktoosi ära. Seetõttu sobib keefir neile, kel probleeme laktoositalu-misega.

4. Keefiri koostises on esindatud kõik mikrotoitainete rühmad sobivas vahekorras. Keefir on väga hea kaltsiumi ja tsingi ning märkimisväärne fosfori, magneesiumi, kaaliumi ja joodi allikas. Ta on ka väga hea K-, B2-, В - ja H-vitamiini ning märkimisväärne B3-vitamiini andja. Ekstra tähtis on see, et keefiris on inimorganismile sobiv B]2-vitamiini vorm.

5. Keefir on üks parimaid inimese veevajaduse katjaid. Ühelt poolt on tal suur veesisaldus (keskmiselt 88%), teisalt seob seda vett valk, mistõttu selle doseerimine seedetraktist verre toimub sobivalt aeglaselt ehk märksa funktsionaalsemalt kui sama koguse tavalise vee joomise järel.

6. Probiootiliste piimhappebakteritega rikastatud keefir on veelgi mitmekesisema bioväärtusega.

Ja veel: kuigi lisaainete hulgas on ka probleemituid loodusesindajaid, on keefir ka siin silmapaistev - temas lisatud lisaaineid pole. See toiduainete koorekihti kuuluv tegija on hea ka paljudes toitudes. Nii sobib keefir segamiseks teiste janukustutajatega, näiteks mahladega. Koos puuviljadega saab keefirist valmistada smuutisid, keefirist ja maitsetaimedest teha vürtsikaid salati-kastmeid. See jook sobib suurepäraselt kama tegemiseks (ühenduvad taimse ja loomse toidukraami väga head jooned). Keefirit saab kasutada ka lihamarinaadide alusena: just mõõdukas happesus soodustab liha sidekoe pehmenemist, kuid ei veetusta liha ega muuda ka eriti maitseomadusi.