Farmi piimapudelid ei kuulu aga pandisüsteemi alla, mis tähendab, et neid ostes ei pea erinevalt limonaadi- või õllepudelist lisaraha maksma, samuti on kindlaks tehtud, et pandimärkidega pakendite kogumine on keeruka masinapargi ning spetsiifiliste nõuete tõttu ka oluliselt keskkonnavaenulikum.
Tänane pakendiseadus reguleerib, millist tüüpi pakenditele laieneb pandipakendi süsteem ja piimataara selle alla ei kuulu.
Farmi Piimatööstuse taarat haldab Eesti Pakendiringlus ehk tühi pudel nagu ka plasttopsid ja tetrapakendid tuleks viia pakendikonteinerisse, kust need liiguvad edasi taaskasutusse.
Farmi pakendid kui ka kõik teised pakendid rändavad eelkõige pakendikonteineritesse ja seeläbi ümber töödelduna taaskasutusse. 2010. aastal kogus ja taaskasutas Pakendiringlus Farmi jm toiduainetööstuse pakendeid 34223 tonni. Seda on kordades rohkem kui kogutakse ja taaskasutatakse pandimärkidega pakendeid.
Plastik seob "rasvaseid" molekule väga kergesti ning plastiku
puhastamine neist "rasvastest" ainetest on oluliselt keerulisem
kui klaasi või keraamika pesu. Tõenäoliselt on paljudki kogenud, et
ühekordsete plastnõude pesu rasvastest jääkidest on suhteliselt tüütu
ettevõtmine (näiteks matkal olles), kuna rasvast lahtisaamiseks peab
olema käepärast soe vesi, pesuaine ja korralik nuustik, muidu jäävad
nõud rasvaseks.
Plastpudelisse sissepääsemine on kitsa avause tõttu tüütu ja tihti ka harjaga pestes jääb pudel seest "rasvaseks". Aga hoolikal pesijal on võimalik ka plastpudel piisavalt puhtaks saada, et seda MÕNED korrad taaskasutada. Pikema-ajaliseks kasutamiseks plast siiski ei sobi, kuna kogu valgukihti pole võimalik plastilt maha pesta ning iga korraga see kiht muudkui pakseneb. Haisema ei hakka seejuures mitte see rasvakiht ise, vaid bakterid, kes sellisel viljakal pinnasel oma kolooniat arendavad.
Loe ka California teadlaste seisukohta.